Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Juhatuse liikme kohustuste rikkumine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-38-15

Riigikohtu 06.05.2015 lahend nr 3-2-1-38-15

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

AS X (hageja) esitas maakohtule hagi isiku Y (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhataja. Kostja ostis hageja kulul kütteõli ja laskis selle tarnida oma kodusele aadressile. Kostja hüvitas sellest ainult väikese osa, mille ülejäänud osas tekitas hagejale kahju. Kostja vormistas hageja laost kaupade üleandmise kohta saatelehed, mille järgi hageja andis tehasele üle seadmeid. Tehas eitas seadmete saamist. Seadmete kadumisega kandis hageja taaskord kahju. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes välja osa nõutud kahjuhüvitisest. Nii hageja kui ka kostja esitasid apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebused rahuldamata. Kostja esitas kassatsioonkaebuse ja hageja vastukassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Hageja nõue kostja vastu on aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on äriseadustiku § 315 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest.

2. Kohtud on iseenesest õigesti leidnud, et seadmete müügi dokumenteerimata jätmisega rikkus kostja praegusel juhul oma kohustusi. Seejuures pidas kohus vajalikuks märkida, et tehingute dokumenteerimata jätmise ja hagejal kahju tekkimise vahel ei ole praegu põhjuslikku seost. Seega ei saa väita, et just tehingute dokumenteerimata jätmine põhjustanuks hagejale kahju.

3. Arvestades seda, kui pika aja jooksul ei võtnud juhatuse liige nõude maksmapanekuks mitte midagi ette, on käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena ja seda ei muuda asjaolu, et tegemist oli hageja jaoks olulise lepingupartneriga. Kostja rikkus hoolsuskohustust sellega, et jättis müügihinna lepingupartnerilt sisse nõudmata.

4. Kohtud tuvastasid, et müüdud seadmete eest jäi tasu saamata nii sellepärast, et kostja jättis nõude õigel ajal maksma panemata kui ka sellepärast, et ostja pankrotistus. Seega leidsid kohtud õigesti, et kui tasunõue oleks õigel ajal maksma pandud või kohe alguses seatud nõuete tagamiseks tagatised, oleks hageja tõenäoliselt saanud tasu vähemalt 3 aasta sees müüdud seadmete eest.

5. Juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest. Kohus asus seisukohale, et praegusel juhul tuleb kahju tekkimisega põhjuslikus seoses olevaks rikkumiseks pidada eelkõige müüdud seadmete müügihinna sisse nõudmata jätmist. Seega hakkab üldjuhul hiljemalt majandusaasta lõppedes aeguma sellel majandusaastal põhjendamatult esitamata jäetud nõuetele vastav kahju hüvitamise nõue.

Riigikohus jättis nii kassatsioonkaebuse kui ka vastukassatsioonkaebuse rahuldamata.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est