Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Varaline kahju, usalduse kuritarvitamine ja kahju hüvitamine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-23-14

Riigikohtu 02.05.2014 lahend nr 3-1-1-23-14

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

MTÜ juhatuse liikmest süüdistatav müüs ühingule kuuluva kinnistu oma lähedase juhitavale osaühingule, vaatamata MTÜ juhatuse otsusele, et kinnistu müüakse hoopis teisele ostjale. Müügihind oli küll kinnistu väärtusest suurem, ent kokkuleppe kohaselt tuli see tasuda alles aasta pärast ning notaritasu jagati ostjaga kahasse, ehkki juhatuse poolt heaks kiidetud partneriga tehingu tegemisel oleks notaritasu tasunud ostja. MTÜ omandiõigus taastati kohtuotsusega alles ligi aasta pärast müügitehingu tegemist; ostuhinda ostja ei tasunudki, kinnistu väärtus oli selle ajaga vähenenud ja MTÜ-st kannatanu väitel oli jäänud saamata ka tulu müügihinna investeerimisest. Maakohus ja ringkonnakohus mõistsid süüdistatava usalduse kuritarvitamises õigeks, leides, et MTÜ-le tehinguga suurt kahju ei tekitatud.

Kohtu seisukohad

  1. Varalise kahju hindamisel lähtutakse saldopõhimõttest, st võrreldakse kannatanu kogu vara väärtust enne ja vahetult pärast süüdistatava tegu. Tulevikus aset leida võivaid sündmusi, mis kahju suurust võiksid muuta, karistusõigusliku varakahju hindamisel ei arvestata.
  2. Vara suurenemise lootust saab karistusõiguslikult kaitstava vara hulka kuuluvaks lugeda vaid siis, kui nende lootuste realiseerumine on sedavõrd kindel, et neile saab omistada majandusliku väärtuse.
  3. Nõudeõiguse väärtuse hindamisel tuleb arvestada nõude suurust, nõude tekkimise aega ja võimalust nõuet reaalselt maksma panna, sh kas võlgnikul on nõude tasumiseks piisavalt vahendeid ning kas nõude täitmist tagab piisav tagatis.
  4. Teatud juhtudel esineb kriminaalmenetluses pööratud tõendamiskoormis, kus süüdistatav peab oma väiteid ise tõendama. Olukorras, kus süüdistatav väidab, et tulevikus oleks tekkinud investeerimistulu, tuleb süüdistataval endal tõendada, millisest allikast selline tulu oleks tekkinud.
  5. Kui kuriteo koosseisuliseks tunnuseks on suur varaline kahju, piisab selle koosseisutunnuse jaatamiseks, kui tõendatud on, et varaline kahju ulatub vähemalt suure varalise kahju alampiirini.
  6. Omastamise koosseis KarS-i § 201 järgi ei eelda, et õigustamatu varakäsutuse tulemusel tekiks kannatanul varaline kahju. Seetõttu olukorras, kus kohus on tuvastanud, et süüdistatav talle usaldatud võõrast vara ebaseaduslikult käsutas, aga on jätnud põhistamata, miks süüdistatavat omastamise eest vastutusele võtta ei saa, on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigust ja valesti kohaldanud materiaalõigust.
  7. Tsiviilõigusliku kahju hüvitamise eesmärgiks on asetada kannatanu olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele olukorrale, kui kahju tekitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestatakse ka seda, mis on toimunud pärast kuritegu – näiteks kannatanu on osa kaotatud varast tagasi saanud.

Riigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt, tühistas alamastme kohtute otsused ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est