Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Ettevõtte ülemineku kindlakstegemine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-55-13

Riigikohtu 26.03.2014 lahend nr 3-3-1-55-13

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega vähendati kaebaja sisendkäibemaksu, määrati tasuda tulnud käibemaks, nõuti tagasi alusetult tagastatud maksusumma ning kohustati kaebajat tasuma määratud ja tagasinõutud maksusumma ja solidaarselt kolmanda isiku võlg. Maksuotsuse kohaselt kajastas kaebaja 2009.a. oktoobri käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu kolmanda isiku poolt väljastatud arve alusel, mille kohaselt oli soetatud tööjõukulusid, üldkulusid, paberit, väikevahendeid ja abimaterjali. Kaebaja vaidlustas maksuotsuse halduskohtus. Kohtud jätsid kaebaja kaebused rahuldamata, misjärel esitas kaebaja kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Oma kassatsioonkaebuses väitis kaebaja mh, et menetlusse oleks tulnud kaasata ka kolmas isik.

Kohtu seisukoht

  1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 43 p 3 järgi on menetlusosaliseks mh muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik). Isiku kolmanda isikuna maksumenetlusse kaasamata jätmine on õigusvastane ja võib maksuotsuse õiguspärasusele mõju avaldada vaid juhul, kui vaidlustatud maksuotsus mõjutaks tema õigusi. Maksuseadused ei anna haldusakti põhjendavas osas tuvastatud asjaoludele iseseisvat õiguslikku tähendust. Seega saab isiku õigusi mõjutada vaid maksumenetluses tehtava haldusakti resolutsioon, mitte põhjendused.
  2. Solidaarkohustuse korral on maksuhalduril MKS-i § 95 lg 3 kohaselt õigus, mitte kohustus teha maksukohustuslastele ühine maksuotsus. Sellisel juhul on kõik solidaarselt vastutavad maksukohustuslased maksuotsuse adressaadid, mitte kolmandad isikud.
  3. Teise isiku õiguste kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kolmanda isiku ärakuulamisõiguse ja teiste menetluslike õiguste eesmärk ei ole haldusakti adressaadi, vaid üksnes kolmanda isiku enda huvide kaitse. Kolmas isik ei ole kohustatud enda ärakuulamisõigust kasutama selleks, et tagada adressaadi jaoks soodsa haldusakti andmine.
  4. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest VÕS-i tähenduses. Ettevõtte ülemineku puhul on vaja tuvastada üleminevasse ettevõttesse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud, ning nende üleminek ettevõtte omandajale. Ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist, mistõttu ei pruugi nad asjakohaseid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta sõlmida. Seetõttu võib selliste lepingute puudumisel lähtuda ettevõtte ülemineku tuvastamisel üleminekut kinnitavatest muudest asjaoludest ja tõenditest nende kogumis.
  5. Ettevõtte tegevusala määratlemisel tuleb lähtuda ettevõtte reaalsest majandustegevusest, mitte äriregistri kannetest.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est