Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-71-12

Riigikohtu 25.04.2013 lahend nr 3-3-1-71-12

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega määrati kaebajale täiendavalt tasumiseks käibemaks, kuna maksuhalduri hinnangul oli kaebaja poolt sõlmitud müügileping maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 alusel näilik ja sõlmitud eesmärgiga suurendada kaebaja mahaarvatava sisendkäibemaksu suurust. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse halduskohtusse. Halduskohus rahuldas kaebuse, ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lg 14 ei ole erinormiks, mis välistaks MKS § 83 lg 4 kohaldamise. Kuigi KMS § 12 lg-s 15 on sätestatud, et lõiget 14 rakendatakse maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks, ei hõlma viidatud säte kõiki võimalikke käibemaksust kõrvalehoidumise juhtumeid. KMS § 12 lg-s 14 sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise erisäte ei ole mõeldud rakendamiseks sellises olukorras, kus riik kannab kahju tulenevalt sellest, et kauba müüja või teenuse osutaja ei arvesta või tehingu asjaoludest tulenevalt ei ole suuteline riigile tasuma kauba või teenuse väärtuselt arvutatud käibemaksu, kuid ostja soovib selle käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. KMS § 12 lg 14 p 1 kohaselt on nimetatud erisäte kohaldatav vaid siis, kui kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust. Tavaolukorras puudub vajadus korrigeerida tehingu väärtust, juhul kui kauba või teenuse ostjal on täies ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tehingu väärtuse suurendamise tulemusena suureneks ühelt poolt müüja kohustus riigi ees ja teiselt poolt suureneks samas ulatuses ka ostja õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kokkuvõttes ei saaks riik tehingu väärtuse korrigeerimisel täiendavat tulu. Antud kaasuses oli aga tegemist erandliku olukorraga, sest tehingu asjaolud viitasid kahtlusele, et ostjal oli tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu tasunud, mistõttu oli võimalik kohaldada MKS § 83 lg-t 4 ning korrigeerida tehingu väärtust vastavalt selle tehingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid.

2. KMS § 12 lg-te 14–17 eesmärk on tõkestada käibemaksust kõrvalehoidumist tehingute abil, millega käibemaksukohustuslane võõrandab kaupa või osutab teenust lõpptarbijale (isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust) turuhinnast madalama hinnaga. Riigi maksukahju seisneb taolise tehingu puhul selles, et riigile laekuv käibemaks ei vasta ostjatele antud hüve tegelikule väärtusele. Ostjate maksueelis seisneb selles, et nad saavad kaupu ja teenuseid väiksema käibemaksukoormusega maksustatult ja seega soodsamalt, kui nad saaksid juhul, kui oleksid kõnealused kaubad või teenused ostnud mõnelt muult isikult turuhinnaga.

3. Ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lõike 4 kohaldamiseks, vaid maksuhaldur peab ära näitama ka ostja või müüja eeldatava maksueelise ning tahtluse maksueelise saavutamiseks.

4. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Seetõttu ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Üksnes erandlike asjaolude ilmemisel võib maksuhaldur jätta ka näiliku tehingu korral poolte käibemaksuarvestuse korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele.

5. Kaubamärgi registreerimise õigus on üleantav ja võõrandatav, kusjuures registreerimistaotluse üleandmisel võib olla rahaliselt hinnatav väärtus, eriti juhul, kui registreerimistaotlus on hiljem rahuldatud ja kaubamärk registreeritud, sest õiguskaitse tekib mitte registreerimise kuupäevast, vaid registreerimistaotluse esitamise kuupäevast.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est