Iga kaupmees on kimpus sellega, et kaubad riknevad, neid varastatakse või lõhutakse. Mõnikord on tegu klientide või töötajate pahatahtliku tegevusega, ent paljudel juhtudel tuleb kaupmehel võtta kadusid paratamatusena. Ei saa ju väga täpselt ennustada, kui palju päeva jooksul mõnda kaupa ostetakse. Kui realiseerimiskuupäev juba käes, on kaup tahes-tahtmata riknenud.

Värskes Plussis kirjutab vandeaudiitor Maire Otsus-Carpenter, kuidas riknenud või kadunud kaupa raamatupidamises kajastada. Audiitor toob välja lihtsa põhimõtte – kui kaupa ei ole, ei saa seda varana kajastada ja see tuleb kanda kuludesse.
Kui kulud on kindlaks tehtud, saab süüdlast otsima hakata ning temalt kahju sisse nõuda. Siin peab muidugi arvestama, et nõude esitamine ei tähenda
kaugeltki seda, et kahju ka korvatakse. Seega tuleb hinnata, kui tõenäoline see üldse on, et süüdlaselt kahjutasu kätte saada õnnestub.

Teine teema, millest värskes Plussis lugeda saab, on vastutustundlik ettevõtlus. Esmapilgul tundub see sõnapaar isegi veidi kohatu – on ju ettevõtluse üks ja ainus eesmärk omanikele kasumit teenida. Siiski selgub, et vastutustundlikult käituv ettevõte ei lähe oma tegevusega sugugi ärihuvidega vastuollu. Kui ettevõttes on näiteks põhimõte, et looduse säästmise huvides prinditakse dokumente võimalikult vähe, on sellel ka teine eesmärk – printeri tahma ja paberi pealt hoitakse lihtsalt kokku. Loomulikult parandab vastutustundlik käitumine ettevõtte mainet, mis kajastub ka kasuminumbrites.

Anname ülevaate ka värsketest seadusemuudatustest ning spetsialistid vastavad meie lugejate küsimustele.


Kasulikku lugemist!

Vastutustundlik ettevõtlus annab konkurentsieelise	Sõidujagamine kui uue põlvkonna äri	Riknenud kaup kantakse kuludesse
Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo LMP juhtivpartner	Valentin Feklistov, ärijurist, Larssen Legal	Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor

• Hinnaerinevus tuleb maksustada
• Lepingu lõpetamiseks tuleb leida alus
• Kemikaalide ohutust kasutamisest tööl
• Käibemaksu makstakse täissummalt

Maatüki soetamine ja tsehhi ehitus Jekaterina Dolguševa, raamatupidaja-konsultant, Punamoon

Martina Proosa, jurist

Võlausaldaja pankrotiavaldus Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu sõltub tegelikest asjaoludest. Esitatud näidise põhjal saab koostada pankrotiavalduse lihtsamatel juhtudel. Kuna pankroti korral on nõuete rahuldamise võimalus väike (välja arvatud pandiga tagatud nõuete puhul), siis oleks mõistlik juba esimeste probleemide tekkimisel nõuda võlgnikult tagatist. Seejuures tuleb arvestada ka sellega, et tehingute puhul, mis on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve ja sellise tehingu võib kohus pankrotimenetluse käigus kehtetuks tunnistada. Samuti on vaja silmas pidada, et võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse pahatahtlikult (s.t teades, et tegelikku pankrotiolukorda ei ole), peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Pankrotiavalduse tegemisest tuleb võlgnikku eelnevalt hoiatada (teha pankrotihoiatus) ja anda võimalus tasuda võlgnevus vähemalt 10 päeva jooksul.

Kasulikku infot leiavad siit kindlasti ka juhatuse liige, ettevõtte finants- ja personalijuht, füüsilisest isikust ettevõtja ja töötaja.

• Aprill
• Mai

Soome tõstab sujuvalt pensioniiga