Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine. Õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-173-15

Riigikohtu 10.02.2016 lahend nr 3-2-1-173-15

Viited õigusaktidele

Asjaolud

Maakohus rahuldas AS-i X (hageja) hagi AS Y (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata. Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mida hiljem täpsustas. Kostja esitas avaldusele vastuväite, paludes jätta selle osaliselt rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt. Kostja esitas määruskaebuse, mille ringkonnakohus rahuldamata jättis. Kostja pöördus Riigikohtusse.

Riigikohtu seisukoht

1. TsMS-i § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad.

2. Kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused ei ole omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel. Kolleegium jäi selle seisukoha juurde. Ei ole alust keelduda lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisest seetõttu, et hageja lepinguline esindaja oli hageja emaettevõtja töötaja.

3. Ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. TsMS-i § 176 lg 6 esimese ja teise lause kohaselt peab õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama siiski üksnes kohtu nõudmisel, sätte mõtte kohaselt siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda.

4. Praeguses asjas kontsernisiseses suhtes korraldatud õigusabi osutamise juhul tuleb TsMS-i § 176 lg-t 6 tõlgendada nii, et tekkinud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmiseks peab olema üks juriidiline isik esitanud teisele juriidilisele isikule arve õigusabikulude tasumiseks. Vastasel korral ei saa eeldada, et menetlusosalisel (praegusel juhul hagejal) oleks tekkinud õigusabikulude eest tasumise kohustus.

Riigikohus rahuldas määruskaebuse osaliselt.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est