Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Liisingulepingute ülesütlemisest tekkinud kahju

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-157-14

Riigikohtu 18.02.2015 lahend nr 3-2-1-157-14

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja ja OÜ X(liisinguvõtja) sõlmisid liisingulepingud, millega hageja liisis liisinguvõtjale erinevaid esemeid. Liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtajaks tasumata, mille tulemusena ütles hageja liisingulepingud üles. Hageja sõlmis liisingulepingutest tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks kostjaga kui liisinguvõtja ainsa juhatuse liikmega käenduslepingud. Kostja ei tasunud liisingulepingutest tulenevat võlga. Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 106 280 eurot 2 senti. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse. Kohus rahuldas apellatsioonkaebuse, jättes rahuldamata vastuapellatsioonkaebuse. Kostja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada.

2. Käenduslepingut ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et kostjal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma, ega seetõttu, et hageja jättis väidetavalt kontrollimata kostja kui käendaja krediidivõimekuse ega järginud seega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käendaja võib esitada võlausaldaja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik, sh tasaarvestada võlgniku kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, krediidiandja nõudega.

3. Vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Seega ei ole kostja käendusleping tühine ja kostja vastutab käenduslepingu järgi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest.

4. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisinguandjale tagastatud liisingueseme väärtust. Kuna tegemist on liisinguandja nõudega liisinguvõtja vastu, siis peab liisinguandja tõendama kulutuste hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud, sh liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

5. Ekslik on seisukoht, et kostja üldise vastuväite tõttu ei tulnud kohtutel kõigi taotletud lisakulude põhjendatust üksikult hinnata. Liisinguandja saab nõuda liisinguvõtjalt liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamist, kuid liisinguandjal tuleb tõendada, millised lisakulud tal liisingulepingu ülesütlemise tõttu tekkisid. Lisakuludena saab hüvitada nt liisinguandjal liisingueseme võõrandamise tõttu tekkinud mõistlikke kulusid.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ning saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est