Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Eesti tööjõu tootlikkus on madal

Euroopa Komisjoni hinnangul on tööjõu tootlikkus Eestis suhteliselt madal, selle põhjuseks on vähesed investeeringud kõrge lisandväärtusega sektoritesse ning nõrk uurimis-, arendus- ja innovatsioonisüsteem.

Väljaspool tõmbekeskusi Tallinna ja Tartut on tööpuudus jätkuvalt suhteliselt kõrge, 2013. aastal oli näitaja 9,3% sealsest tööjõust.

Selle põhjus on tootmise osaline iganemine, märgib Euroopa Komisjon EL-i kasvustrateegia raames koostatud vahearuandes Eesti kohta.

2013. aastal langes Eesti teadus- ja arendustegevuse osa SKP-st alla Euroopa Liidu keskmise 2% taseme. Eriti teravalt kukkus ärisektori teadus- ja arendusinvesteeringute maht, kus langus võrreldes 2012. aastaga oli 0,4 protsendipunkti, 0,8%-le; eelnevatel aastatel oli põhiline teadus-arenduskulu ühekordsed investeeringud põlevkiviuuringutesse ja -tehnoloogiasse. See näitab, et ärisektoris tegelevad teadus-arendustegevusega vähesed ettevõtted, mis kajastub ka asjaolus, et Eesti innovatsioonitase jääb alla EL-i keskmise, märgib Euroopa Komisjon.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääs rahastusele on Euroopa Komisjoni hinnangul jätkuvalt hea ning edukaimad meetmed on Kredexi ärilaenugarantiid ja krediidikindlustus. Samuti on riik teinud mõningaid edusamme varase faasi rahastuse kättesaadavaks tegemisel, laiendades finantsinstrumentide kättesaadavust ning toetades riskikapitalistide tegevust.
Intellektuaalse omandi turundamisega on jätkuvalt probleeme, märgib Euroopa Komisjon. Ehkki muuhulgas on Eesti ülikoolide osas edukalt käivitatud süsteem, kus baasrahastuse arvestamisel võrdsustatakse patenditaotlus kahe baasrahastusühikuga ning registreeritud patent kolme ühikuga, on intellektuaalse omandi turustamisest saadud tulu suhteliselt marginaalne. Eestis on jätkuvalt keerukas ühenduda suurte rahvusvaheliste intellektuaalse omandi turundamise võrgustikega ja turustamise eesmärgil kõrge tasemega tööjõu leidmine.

Koostöö erasektori ja ülikoolide vahel on aeglaselt paranemas, selgub aruandest. Siiski jääb koostöö väheseks; teadusasutuste kompetentsi ja erasektori vajaduste dissonantsi illustreerib Euroopa Komisjoni hinnangul hästi asjaolu, et 2013. aastal moodustas erasektorist tulnud rahastus vähem kui 5% ülikoolide kogurahastusest. Samas on innovatsiooniosakute süsteem suurendanud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd ülikoolide ning kompetentsikeskusega, märgib Euroopa Komisjon.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est