Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Äriühingu kahju hüvitamise nõude maksmapandavus. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-138-15

Riigikohtu 09.12.2015 lahend nr 3-2-1-138-15

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja pankrotihaldur esitas maakohtule hagi isiku X (kostja I) ja isiku Y (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja taotlesid aegumise kohaldamist.

Maakohus jättis vaheotsusega aegumise kohaldamata ja rahuldas hagi osaliselt. Kostjad esitasid apellatsioonkaebused ja hageja vastuapellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus rahuldas kostjate apellatsioonkaebused osaliselt ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse. Kassatsiooniastmes vaieldi selle üle, kas hageja maksukohustuse õigel ajal täitmata jätmise tõttu väidetavalt tekkinud intressi tasumise kohustust saab pidada hageja kahjuks, mille hüvitamise nõude saab kostja I vastu pankrotimenetluses maksma panna.

Riigikohtu seisukoht

1. Hageja peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just selle rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 227 teise lause järgi eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süül. Süü puudumist peab tõendama juhatuse liige.

2. Alates 1. juulist 2002. a kuni 31. detsembrini 2005. a toimunud rikkumiste puhul pidi hageja ÄS § 187 lg 1 järgi nõude maksmapanekul tõendama, et osaühingule on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja et just need rikkumised põhjustasid osaühingule hagiavalduses nimetatud kahju. Pärast nende asjaolude tõendamist oli juhatuse liikmel võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendas, et rikkumine oli vabandatav.

3. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski vaid üks ÄS § 187 lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseid. Hinnates äriühingu kahju hüvitamise nõude maksmapandavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühingul tekkis selle rikkumise tulemusena kahju. Enne 1. juulit 2002. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda TsK § 222 lg-st 2, mille kohaselt saab kahjuks pidada võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Alates 1. juulist 2002. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 127 lg-st 1.

4. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.

5. Äriühingult maksuintresside sissenõudmise korral väheneb ühingu vara ja see tähendab varalist diferentsi VÕS § 127 lg 1 mõttes ehk varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing satub juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est