Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Ravimite hulgimüük, juriidilise isiku vastutus ja ütluste andmisest keeldumise aluse kontroll

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-90-14

Riigikohtu 18.12.2014 nr 3-1-1-90-14

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta ostis sisse ja hoidis oma apteegis ravimeid, et need Läti apteegile edasi müüa, omamata ravimite hulgimüügi luba.

Kohtu seisukohad

1. Kohtuväline menetleja ei tohi otsust tehes väljuda väärteoprotokollis esitatud teokirjelduse piiridest. Vajadusel tuleb protokolli parandada ja seda menetlusalusele isikule uuesti tutvustada, andes ühtlasi uue võimaluse esitada vastulause.

2. Kui kohus leiab, et kohtuväline menetleja on otsuses väljunud väärteoprotokolli teokirjelduse piiridest, ent protokollis kirjeldatud tegu on tõendatud ja vastab väärteokoosseisule, tuleb kohtul teha VTMS § 132 p 2 lahend, jättes teokirjeldusest välja protokollis kajastamata asjaolud.

3. Tavatöötaja tegu on juriidilisele isikule omistatav, kui tavatöötaja tegutses juriidilise isiku juhtorgani või juhtivtöötaja korraldusel või heakskiidul, ja seda ka juhul, kui tavatöötaja ei ole tuvastatud või ei täitnud subjektiivset koosseisu.

4. Ravimite üleandmine transpordifirmale ravimite üle piiri toimetamiseks ei täida ravimite väljaveo koosseisu RavS § 18 lg 1 mõttes.

5. Väärteomenetluse kulude osas kohaldatakse kriminaalmenetluse põhimõtteid ning VTMS § 174 p 7 kirjeldatud lahend on olemuslikult sama, mis KrMS § 361 lg 1 p 6 lahend.

6. Käibemaksukohuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist vaid juhul, kui ta ei saa seda sisendkäibemaksuna maha arvata.

7. Kohtuistungi protokolli funktsiooniks on kajastada võimalikult täpselt kohtuistungil toimunut ja protokolli saab parandada, kui selles on istungil toimunu kajastatud ebatäpselt.

8. Protokolli sisu ei määra tõendi lubatavust ja tõendi tunnistamine lubamatuks ei tingi selle tõendi kustutamist protokollist.

9. Seda, kas tunnistajal on alust keelduda ütluste andmisest iseenda mittesüüstamise privileegile tuginedes, kontrollitakse KarS § 318 järgi tunnistajale esitatud süüdistuse arutamisega. Kohus võib teha tunnistajale ettepaneku ütluste andmisest keeldumist põhjendada, kuid ei saa tunnistajat kohustada ütlusi andma, kui tunnistaja põhjendused kohut ei veena.

Riigikohus rahuldas kassatsiooni osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ja saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est