Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Käsundita asjaajamise eeldused

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-118-14

Riigikohtu 15.01.2015 lahend nr 3-2-1-118-14

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja (üürnik) ja kostja (üürileandja) vahel oli sõlmitud mitteeluruumide üürileping. Hageja tegi üüritud pinnal remonti, tehes ruumi parendamiseks kulutusi, kuid tal puudus parenduste ja ümberehituste tegemiseks üürileandja kirjalik kooskõlastus ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek. Kostja ütles üürilepingu erakorraliselt üles, kuna hageja jättis üüri tasumata. Hageja ei nõustunud üürilepingu ülesütlemisega, kuid esitas ettepaneku tasaarvestada üürivõlgnevus ja hageja remondikulude nõue. Pooled pöördusid kohtusse. Pooled vaidlesid selle üle, kas käesolevas asjas on täidetud mõni võlaõigusseaduse § 1018 lg 1 p-des 1–3 sätestatud alternatiivsetest käsundita asjaajamise eeldustest. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Kuna üürileandja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek parenduste tegemiseks puudus, siis on täidetud ja õigustatud käsundita asjaajamise üks eeldustest, et asjaajamine peaks olema toimunud ilma seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta tegu teha.

2. Käsundita asjaajamine ei ole välistatud, kui tehtud teod tulevad mingis osas kasuks ka asjaajajale endale. Piisab, kui tehtav tegu kuulub vähemalt osaliselt teise isiku huvisfääri. Selleks, et hinnata, kas aetakse ainult enda või ka teise isiku asja, tuleb esmalt tuvastada, milliste parenduste ja muudatuste tegemise eest kulutuste hüvitamist nõutakse. Alles seejärel on võimalik hinnata, kas asjaajaja ajas ka võõrast asja või mitte.

3. Kui kohus tuvastab, et asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule tahtele, puudub vajadus käsitleda soodustatu eeldatavat tahet või heakskiitu asjaajamisele. Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt asjaajaja kulutuste nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est