Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Ehitise kasutusloa kehtetuks tunnistamine seoses kaasomanike vaidlusega

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222576584

Riigikohtu 18.12.2014 lahend nr 3-3-1-57-14

Viide õigusaktidele:

Asjaolud

Ühele kinnistule oli seatud 50-aastase tähtajaga hoonestusõigus, mis oli jagatud 32-ks korterihoonestusõiguseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas projekteerimistingimused ühe korteri juures asuva terrassi kinniehitamiseks. Tingimuste kohaselt tuli koostatav ehitusprojekt kooskõlastada kaasomanikega. Korteri hoonestusõiguse omanik esitas TLPA-le ehitusprojekti ja korteriühistu juhatuse otsuse, mille kohaselt kooskõlastas juhatus projekti kaasomanikega ja andis korteri hoonestusõiguse omanikule nõusoleku rõdu kinniehitamiseks. TLPA väljastas seejärel ehitusloa. Ehitustööd teostati, misjärel esitas korteri hoonestusõiguse omanik TLPA-le kasutusloa taotluse. TLPA nõudis kasutusloa menetluses korteri hoonestusõiguse omanikult hoonestusõiguse omanike enamuse nõusolekut juurdeehitiseks. Korteri hoonestusõiguse omanik esitas dokumendi, mille kohaselt andis nõusoleku 23 isikut 31-st, misjärel väljastas TLPA kasutusloa. Vaidlusaluse korteri kohal paikneva korteri hoonestusõiguse omanik esitas linnavalitsusele taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. TLPA tunnistas ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks. TLPA arvates oli kaasomandi eseme suuremaks ümberkorraldamiseks vaja kõigi omanike nõusolekut, korteriühistu juhatuse nõusolekut ei saanud aga samastada kaasomanike nõusolekuga. Alumise korteri hoonestusõiguse omanik esitas halduskohtule kaebuse TLPA otsuste tühistamiseks. Halduskohus tühistas TLPA otsuse ehitusloa kehtetuks tunnistamise kohta, kasutusloa kehtetuks tunnistamise nõude jättis kohus rahuldamata. Alumise korteri hoonestusõiguse omanik esitas apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas, tühistades halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Linn ja ülemise korteri hoonestusõiguse omanik esitasid kassatsioonkaebused.

Kohtu seisukoht

1. Olukorras, kus (1) ehitis on valminud, (2) ehitisele on antud kasutusluba, mis kinnitab selle vastavust ehitisele ettenähtud nõuetele, (3) pole tuvastatud ehitise vastuolu ehitustehniliste nõuetega ega ehitise arhitektuurilist või ruumilist sobimatust ja (4) ehitamisel ei ole rikutud avalikke huve kaitsvaid norme, ei ole kaasomanikevahelise sisult eraõigusliku vaidluse lahendamiseks ja kaasomanikele tekitatud võimaliku kahju kõrvaldamiseks põhjendatud kasutusloa kehtetuks tunnistamine.

2. Põhjendatud õigusabikulud kõrgema astme kohtus on üldjuhul oluliselt väiksemad kui esimese astme kohtus.

3. Halduskohtumenetluse seadustikust (HKMS) ei tulene, et kohus oleks menetluskulude jaotuse üle otsustamisel seotud menetlusosalise taotlusega selle osas, kellelt menetluskulud välja tuleb mõista. Seega saab nt Riigikohus mõista menetluskulusid välja ka iseseisva kassatsioonkaebuse esitanud isikult.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est