Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemine

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222567719

Riigikohtu 19.12.2013 lahend nr 3-3-1-37-13

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Maksu- ja Tolliameti vastutusotsusega kohustati ühe äriühingu juhatuse liiget tasuma äriühingu maksuvõlg. Juhatuse liige esitas vastutusotsuse tühistamiseks kaebuse halduskohtusse, mis rahuldas kaebuse ja tühistas vaidlustatud vastutusotsuse. Maksu- ja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse, misjärel tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse. Juhatuse liige esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

  1. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lõike 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Seadusliku esindaja vastutuse võõra maksukohustuse eest (vastutusotsuse tegemise) näeb ette MKS-i § 40 lõige 1. Juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Juhatuse liikmel on kohustus tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, erinevalt äriühingu kui maksukohustuslase kohustusest makse tasuda.
  2. Vastutusotsuse tegemise eelduseks on äriühingu seadusliku esindaja õigusvastane tegevus. Rikkumiseks, mis võib tuua kaasa vastutusotsuse tegemise, saab seejuures üldjuhul pidada üksnes MKS-i § 8 lõikes 1 nimetatud kohustuste rikkumist ehk MKS-s ja maksuseadustes sätestatud kohustusi. Äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised võivad tuua kaasa vastutusotsuse tegemise üksnes erandjuhul, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oli jätta maksud tasumata. Olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täitma mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. Äriühingu juhatuse liikmele peab säärases olukorras jääma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides otsustusvõimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades. Ka pankrotiseadusest tuleneb, et maksuvõlg ei ole teiste võlgade ees eelisseisundis.
  3. Vastutusotsuse tegemiseks tuleb välja selgitada, kas juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest ning kas esineb põhjuslik seos tahtlikult või raske hooletusega toime pandud teo ja maksuvõla tekkimise vahel. Seda, miks maksuhaldur asub seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, tuleb vastutusotsuses põhjendada. Kuna eraõiguslikust suhtest tuleneva kohustuse rikkumine ei too üldjuhul tuua kaasa vastutusotsust, tuleb süü vorm (tahtlus või raske hooletus) tuvastada eelkõige maksuõiguslike rikkumiste puhul.
  4. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS-i § 40 lõikes 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi.
  5. Selleks et MKS-i § 8 lõiget 1 ja § 40 lõiget 1 koostoimes kohaldades teha äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsus, tuleb lisaks õigusvastasele teole ning isiku süüle ja selle vormile tuvastada ka põhjusliku seose olemasolu. Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või sellest erinevatel põhustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla puhul teha. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks peab olema maksuvõlg tekkinud tema kohustuste tahtliku või raske hooletusega rikkumise tulemusena.
  6. Kuna MKS-i § 40 lõike 1 alusel saab juriidilise isiku seaduslik esindaja vastutada ainult kehtiva maksuvõla eest, on määrav, et vastutusotsus oleks tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue haldusmenetluse seaduse § 60 lõikest 2 ja § 61 lõikest 2 tulenevalt vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima.

Riigikohus rahuldas juhatuse liikme kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est