Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Erisoodustus

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-54-12

Riigikohtu 19.12.2012 lahend nr 3-3-1-54-12

Viide õigusaktidele:  

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet kohustas kaebajat tasuma täiendavalt erinevaid makse, kuna kaebaja käsitles ekslikult oma töötajate välisriigis töötamist töölähetusena. Maksu- ja Tolliameti hinnangul oli tegemist töötajate rentimisega välisriigi äriühingutele. Kaebaja esitas maksuotsuse peale kaebuse halduskohtusse. Kohtud rahuldasid kaebaja kaebuse osaliselt, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitada ka loonuspalgana. Erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Kindlustuse ja viisade eest tasumine ning muud kuludokumentide alusel hüvitatavad väljamaksed ei pruugi alati olla erisoodustusena maksustatavad ka juhul, kui neid ei tehta seoses töölähetusega.
2. Tööks vajalik kulutus ei ole hüve ega erisoodustus. Tööks vajalikud kulutused võivad töö olemusest sõltuvalt olla erinevad ning kulutused, mis konkreetse töösuhte iseloomu arvestades kujutavad endast erisoodustust, võivad teistsuguse töösuhte puhul olla tööülesannete täitmiseks vaieldamatult vajalikud. Ilma kulutusteta viisadele ning töö- ja elamislubadele tehtavate kulutusteta ei olnud antud kaasuses kaebajal võimalik välisriiki tööle saata isikuid, kelle töötamise kohustuslikuks eelduseks oli kõnealuste dokumentide olemasolu. Seetõttu tuli need kulud Riigikohtu arvates lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks.
3. Menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Kui ettevõtjale mõistetakse välja menetluskulud koos käibemaksuga, peab ta korrigeerima varem maha arvatud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Kuna lõplik ümberarvestus tehakse alles aasta lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas on menetlusosaline tegelikult saanud sisendkäibemaksu maha arvata. Võib juhtuda, et alles pärast kohtuprotsessi tekib ettevõtjal maksuvaba käive, mis aasta lõpus vähendab õigusabikulult maha arvatud sisendkäibemaksu.
4. Põhjendatud kohtumenetluse kulud ei saa olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui olid kulud madalamas astmes.

Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused osaliselt.

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est