FIE välisriigis teenitud ettevõtlustulu ei maksustata Eestis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud:

• ettevõtlustulu on teenitud FIE välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu,
• välisriigis on saadud tulu maksustatud ja see on dokumentaalselt tõendatud ning
• tõendil on näidatud tasutud tulumaksu summa.

Tingimustele vastav tulu ja tulumaks deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormi A tabelis 8.8 „Tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata".

FIE võib alates 2018. aastast oma kuludena kajastada ka:

• reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, mille väärtus ilma käibemaksuta ei ületa 10 eurot;
• FIE enda tervise edendamiseks tehtud kulu 100 eurot kvartalis tulumaksuseaduse § 48 lg 55 tingimustel ehk teisisõnu samadel tingimustel mis äriühing (nt spordiürituste osalustasu, sportimispaiga kasutamise otsesed kulud, taastusarsti ja füsioterapeudi kulud jne);
• külaliste vastuvõtu kulud lisaks 2 protsendile ettevõtlustulust ka kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta;
• välisriigis tasutud sotsiaalmaks, kui FIE on esitanud Maksu- ja Tolliametile välisriigi vormi A1 ning selle vormi alusel maksustamisel ei kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust;
• ajutiselt teises riigis tegutsedes tehtud FIE enda dokumentidega tõendatud toitlustamise kulud tingimusel, et :
  • • enne välisriigis tegelemist on toimunud tegevus Eestis,
    • pärast välisriigis tegutsemist jätkub tegevus Eestis,
    • oluline osa tegevusest toimub Eestis (s.t 25% väiksem osa käibest või tegevusajast on välisriigis).

Esimese 15 päeva jooksul on piiriks 50 eurot päeva kohta ja alates 16. päevast 32 eurot päeva kohta.

Kulud, mida ei saa maha arvata, on:

• tulumaksust vabastatud ettevõtlustulu (välisriigist maksustatud tulu) saamiseks tehtud kulud;
• füüsilisele isikule teenuse eest makstud summa, mis maksustatakse teenuse osutaja ettevõtluskonto kaudu;
• sotsiaalmaksuseaduses nimetatud arvestuslik haigushüvitis.

Kulude edasikandmine

Kulude edasikandmise perioodi pikendatakse seitsmelt aastalt kümnele aastale. Kümnele aastale üleminek toimub järk-järgult:

• 2018. a tulusid ületanud kulud kuni 8 aastat
• 2019. a tulusid ületavad kulud kuni 9 aastat
• 2020. a tulusid ületavad kulud kuni 10 aastat

Kui ettevõtlustulu 1,33 jagamisel saadud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksu miinimumkohustusest, siis jagamistehet ei tehta ning tulemit vähendatakse miinimumkohustusega ning ettevõtlustulu ületav sotsiaalmaksusumma kantakse edasi järgmistele perioodidele kahjumite edasikandmise reeglite alusel.

Erikonto

Erikonto reeglistikku täiendatakse sättega, mis selgitab Eestis mittemaksustatava ettevõtlustulu (välisriigist saadud) kandmist erikontole. Nimetatud summa kandmist erikontole ei loeta erikonto kasvuks ja selle summaga ei saa vähendada Eestis maksustatavat ettevõtlustulu. Samuti selle summa erikontolt äravõtmisel ei suurendata selle summaga Eestis maksustatavat tulu.

Lisaks täpsustatakse konto vahetamise reeglistikku ehk erikonto ühest pangast teise üleviimise võimalust. Konto vahetamisel tuleb kogu summa uuele kontole üle kanda 10 tööpäeva jooksul vana konto sulgemisest arvates.

Tööandjast FIE sõiduauto

FIE sõiduautoga seotud kulutuste arvestamine ja maksuarvestus on juriidilisest isikust erinev. Tööandjast FIE, kui ta on määratlenud, et ta kasutab sõiduautot oma ettevõtluses x% ulatuses, ei pea Maanteeameti liiklusregistrisse märget tegema. Märge tehakse ainult sellisel juhul, kui sõiduautot kasutatakse 100% ettevõtluses.

Erisoodustust maksab tööandjast FIE ainult siis, kui ta annab sõiduautot töötajale erasõitudeks kasutada.

Maksudest

Käibemaks

Kui ettevõtja tehtavate tehingute (v.a põhivara võõrandamine) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot (varasema 16 000 euro asemel), tekib nimetatud suurusega käibe tekkimise päevast kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksuga korrigeerimine: kui FIE-l puudub Eestis sotsiaalmaksu maksmise kohustus, s.t ta on esitanud Maksu- ja Tolliametile välisriigi vastava tõendi (vorm A1), siis 1,33-ga jagamist ei toimu.

Sotsiaalmaksu aastakohustuse arvutamisel võetakse arvesse ajutise töövõimetuse perioodid (tulumaksu arvutamisel ei võeta arvesse), mis vähendavad sotsiaalmaksu suurust. FIE peab esitama Maksu- ja Tolliametile andmed oma ajutise töövõimetuse kohta.

Sotsiaalmaksu ülempiiri aluseks on nüüd kuude palga alammäärade 10-kordne (varasem 15-kordne) summa aastas. Arvutamine toimub valemiga:

12 × kuutasu alammäär × 10 × 33%

Avansiline sotsiaalmaks

Avansilise makse tasumisest on vabastatud lisaks pensionäridele ja puuduva töövõimega isikutele ka ravikindlustuse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud isikud. Need on põhiharidust omandav isik, üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik, Eesti alalisest elanikust üliõpilane (v.a doktoranditoetust saav doktorant).

Miinimumkohustuse kuupõhine arvestus asendatakse päevapõhise arvestusega.

Asendatakse ka töötava FIE avansiliste maksete kvartaalne arvestus summeeritud arvestusega kalendriaasta algusest. Näiteks kui tööandja maksab I kvartalis töötajale, kes on ka FIE, sotsiaalmaksuga maksustatavat töötasu vähemalt 12-kordses töötasu alammääras, siis ei ole FIE-l kohustust lisaks I kvartalile ka järgnevatel kvartalitel avansilist sotsiaalmaksu tasuda.

Pakendiaktsiisiga maksustamisele kuulub pakendiettevõtja poolt Eestis turule lastud kauba pakend – nii kauba müügipakend, rühmapakend kui ka veopakend.

Kauba pakend maksustatakse aktsiisiga juhul, kui pakendatud kaup müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võetakse Eestis omatarbeks kasutusse. Pakendiaktsiisiga ei maksustata Eestist teise liikmesriiki toimetatud ja eksporditud kauba pakendit.

Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle levitamise või kasutamise jaoks kättesaadavaks.

Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud kauba pakendilt maksab aktsiisi pakendi soetanud isik – isik, kes toimetab pakendatud kauba Eestisse teisest liikmeriigist ettevõtluse eesmärgil.

Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse pakendatud kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile Euroopa Liidu tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg või kes kasutas pakendatud kaupa omatarbeks.

Aktsiisist on täielikult vabastatud:

• pakend, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha, välja arvatud metallist joogipakend, ja millest taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 85%;
• metallist joogipakend, millest taaskasutatakse vähemalt 50%;
• muu pakend, mida taaskasutatakse pakendiseaduse §-s 36 sätestatud määral.

Pakendiseaduse § 36 sätestab, et pakendiettevõtja peab taaskasutama pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:

• 70% klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
• 70% paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60% kogumassist ringlussevõetuna;
• 60% metallijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
• 55% plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45% plastijäätmete kogumassist ringlussevõetuna ja 22,5% plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna;
• 45% puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20% kogumassist ringlussevõetuna.

Muu pakendi korral tuleb täieliku aktsiisivabastuse saamiseks pakendimaterjali kohta sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu protsendid arvestada kogumassist ja täita ettenähtud määral.

Leevendus ettevõtjale, kelle poolt turule lastava kauba pakendi kogused on väiksed

Pakendiseadusega on leevendatud pakendiettevõtjatele, kelle turule lastava kauba pakendi kogused on väiksed, esitatavaid nõudeid ning sama põhimõte on sätestatud ka pakendiaktsiisi seaduses.

Pakendiaktsiisi seaduse § 8 lõike 2 punkti 5 kohaselt on aktsiisist vabastatud Eestis turule lastud kauba, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba plastist pakend massiga alla 25 kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist pakend massiga alla 50 kilogrammi kvartalis.

Maksustamisel lähtutakse taaskasutuse tulemusest

Pakendi maksustamisel aktsiisiga lähtutakse eelkõige tegelikust taaskasutuse tulemusest. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendikoguse eest.

Aktsiisivabastuse saamiseks tuleb pakendi taaskasutamise määrad täita maksustamisperioodi jooksul ja üldjuhul on maksustamisperioodiks kvartal.

Näiteid taaskasutamise ja pakendiaktsiisi arvutamisest

1. FIE toodab kaupa ja pakendab oma kauba kartongkarpidesse. Laseb I kvartalis toodetud kauba turule. Ta ei tegele turule lastud kauba pakendi ja pakendijäätmete kogumise ega taaskasutamisega.

See tähendab, et FIE-l tekib I kvartalis turule lastud kartongpakendi kogumassilt pakendiaktsiisi maksmise kohustus 70% turule lastud pakendi koguse eest (70% turule lastud paberi- ja kartongjäätmete kogumassist on kohustus taaskasutada).

2. FIE, kes nõutud 70% paberi- ja kartongijäätmete kogumassist on taaskasutanud 65% ja seejuures on kogumassist ringlussevõetuna 60% asemel ringlusse võtnud 50%, tasub pakendiaktsiisi ringlusse võtmata jäänud 10% pakendi paberi- ja kartongijäätmete koguse eest.

Energiakasutus on täidetud, sest nõutud 10% (70%-60%, s.o kogumassi määra ja ringlussevõtu määra vahe) on täidetud. Taaskasutanud 65% kogumassist, millest 50% on ringlusesse võetud, on energiakasutus seega 15% (65%-50%).

Aktsiisi tuleb tasuda ringlussevõtmata 10% paberi- ja kartongijäätmete koguse eest.

3. Plasti puhul on taaskasutusele ringlussevõtul kaks lävendit – 45% ja 22,5%. See tähendab, et vähemalt 22,5% tuleb ringlusse võtta selliselt, et plastist pakendijäätmed töödeldakse uuesti plastiks. See osa, mis jääb 45% ja 22,5% vahele võib olla ringlussevõetud ka muul viisil, nt plastist õli tootmisena. Kuid kui 45% plastist pakendijäätmete kogumassist on näiteks ringlusse võetud graanuliteks töödelduna, siis on ringlussevõtu protsendid täidetud.

Kui näiteks 35% plastijäätmete kogumassist on taaskasutatud ja sellest 15% on energiakasutus, 10% on ringlussevõtt materjalina ja 10% on muul viisil ringlussevõtt, näiteks õli tootmine, siis peab maksma aktsiisi kokku 25% plastijäätmete eest.

Arvutuskäik on järgmine: ringlussevõtt materjalina on täitmata 12,5% (22,5%-10%) ja samuti ringlussevõtu muu viis täitmata 12,5% (22,5%-10%). Energiakasutus täidetud, s.t. taaskasutanud 15%, nõutud aga 10% (55% -45%, s.o kogumassi määra ja ringlussevõtu määra vahe).

Antud juhul peab maksma aktsiisi 25% (12,5%+12,5%) plastijäätmete koguse eest.

Kohustuste üleandmine taaskasutusorganisatsioonile

Kui aktsiisimaksja on oma kohustused üle andnud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsioonile, on aktsiisiga maksustamise ja arvestuse perioodiks kalendriaasta.

Vastavalt pakendiaktsiisi seaduse §-le 11¹ on aktsiisimaksjal võimalus pakendiaktsiisi seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga üle anda taaskasutusorganisatsioonile.

Kohustused annab aktsiisimaksja taaskasutusorganisatsioonile üle kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval. Aktsiisimaksja ei saa tagasiulatuvalt üle anda selliseid kohustusi lepingu sõlmimisele eelnenud perioodi eest, mille täitmise tähtaeg on möödas, sõltumata sellest, kas pooled on lepingust tulenevad kohustused täitnud.

Taaskasutusorganisatsioon korraldab temaga lepingu sõlminud aktsiisimaksjate eest nende poolt Eesti turule lastud kaupade pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu ja taaskasutamise vastavalt seaduses kehtestatud taaskasutamise määradele. Selleks esitavad aktsiisimaksjad taaskasutusorganisatsioonile vajalikud andmed ja organisatsioon esitab aktsiisimaksja eest asjakohastele ametkondadele pakendi kasutusega seotud andmed.

Aktsiisimaksja, kes ei ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud pidama kvartalite lõikes Eestis turule lastud kauba pakendite, imporditud ja teisest liikmesriigist soetatud kauba pakendite müümise, tasuta võõrandamise, vahetamise ja omatarbeks kasutusse võtmise arvestust pakendi massi ja pakendimaterjali liikide lõikes. Samuti on aktsiisimaksja kohustatud pidama kvartalite lõikes arvestust pakendi taaskasutamise kohta.

Pakendiaktsiisi maksukohustuse tekkimisel peab aktsiisimaksja Maksu- ja Tolliametile esitama maksustamisperioodi kohta aktsiisideklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva kuu 15. päevaks.

Pakendiaktsiisi määrad pakendi koguse kohta on:

1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu üldpõhimõtted

• FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS) kehtestatud alam- ja ülempiiri.
• FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%.
• Sotsiaalmaks arvatakse ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu pärast kulude mahaarvamist 1,33-ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena.
• Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Avansiliste maksete arvestamise aluseks olev sotsiaalmaksu kuumäär on 355 eurot. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvutamise reeglid on samad, mis 2014. aastal. Tasub tähele panna, et aasta kestel tasumisele kuuluvate sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohta maksuteadet ei väljastata, kuna see kohustus tuleneb otseselt seadusest. Maksumaksjal on võimalus oma sotsiaalmaksu avansiliste maksete summat teada saada e-maksuametist/e-tollist või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost.

2. Sotsiaalmaksu avansilised maksed

FIE sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvestus käib kvartalite lõikes. Oluline on, et FIE ise jälgiks oma sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse suurust ja tasuks selle õigeaegselt. Tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt tuleb tasuda intressi 0,06 protsenti päevas. Maksuhaldur arvestab kvartali eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa välja tasumise tähtpäevale eelneval ööl maksete genereerimise hetkel teadaolevate avansilise makse aluseks olevate andmete alusel (FIE sotsiaalmaksu avansilise makse suurust mõjutavad nt ettevõtluse peatamine, pensionäriks saamine, tööandja või riigi poolt makstud sotsiaalmaks jne). Kui FIE ei ole ise arvestanud sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse suurust, saab ta avansiliste maksete summa teada e-maksuametist/e-tollist või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost alles sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise tähtpäeval (iga kvartali viimase kuu 15. kuupäeval), kuna maksuhalduril puuduvad andmed sotsiaalmaksu avansilise makse suuruse väljaarvestamiseks enne tasumise tähtpäeva.

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise korda reguleerivad SMSi § 9 lõiked 3–5¹.

2.1. Üldreegel

FIE peab sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali eest tasuma vähemalt kolmekordselt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (355 eurolt) arvutatud summa ehk 351,45 eurot (355 x 3 x 33%).

2015. aastal peab FIE avansilisi makseid tasuma neljaks tähtajaks: 16. märtsiks (I kvartali eest), 15. juuniks (II kvartali eest), 15. septembriks (III kvartali eest) ja 15. detsembriks (IV kvartali eest).

Seega kokku tuleb aastas tasuda 1405,8 eurot (351,45 x 4).
Igal konkreetsel juhul võib FIE avansiliste maksete kohustus osutuda eelnimetatud summast väiksemaks juhul, kui talle rakenduvad SMSis ette nähtud maksusoodustused (erandid).

2.2. Erandid

2.2.1 Avansilisi makseid makstakse proportsionaalselt:

• kuude arvuga, kui isik oli kvartali kestel kantud FIEna äriregistrisse või kustutatud äriregistrist (SMSi § 9 lg 5)
• ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga, kui FIE on teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva (SMSi § 9 lg 5¹)
• riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga, kui isik oli kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks (SMSi § 9 lg 5).
  Isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud tasuma selle kvartali eest avansilisi makseid

2.2.2 Tööandja, riigi või kohaliku omavalitsuse makstud sotsiaalmaksu arvesse võtmine FIE avansilise makse arvutamiseks (deklaratsioon TSD/ESD)

Kui FIE eest maksab kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, linn või vald, võib tema poolt makstavate avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja või riigi, linna või valla poolt kvartali jooksul tema eest ja tema poolt avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.

FIE, kes on riikliku pensioni saaja

SMSist lähtudes on riikliku pensioni saajaks isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Aluseks võetakse Sotsiaalkindlustusameti esitatud andmed või sotsiaalkindlustuslepingu riigi (Ukraina, Kanada, Venemaa (sõjaväepensionärid ja alates 16.10.2007 muud pensionärid) või Euroopa majanduspiirkonna riigi pensionäri pensionitunnistus, mille alusel kantakse isiku pensionäri staatus maksukohustuslaste registrisse.

1) FIE, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid (SMSi § 9 lg 3 p 1).

2) FIE, kes on kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks, maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt pensioni staatusele eelnenud kuude arvuga (SMSi § 9 lg 5 p 3):

• 16. märtsiks – kui sai riikliku pensioni saajaks jaanuaris, siis I kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui veebruaris, siis maksab 117,15 eurot, kui märtsis, siis maksab 234,3 eurot
• 15. juuniks – kui sai riikliku pensioni saajaks aprillis, siis II kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui mais, siis maksab 117,15 eurot, kui juunis, siis maksab 234,3 eurot
• 15. septembriks – kui sai riikliku pensioni saajaks juulis, siis III kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui augustis, siis maksab 117,15 eurot, kui septembris, siis maksab 234,3 eurot
• 15. detsembriks – kui sai riikliku pensioni saajaks oktoobris, siis IV kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui novembris, siis maksab 117,15 eurot, kui detsembris, siis maksab 234,3 eurot

Näide
FIE sai riikliku pensioni saajaks 25. mail ja peab sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma järgmiselt:

• 16. märtsiks – I kvartali eest 351,45 eurot
• 15. juuniks – II kvartali eest 117,15 eurot (proportsionaalselt pensioni staatuse eelnenud kuude arvuga, st ainult aprilli eest)

Pensioni saaja staatuse lõppemisel antud kvartalis võetakse arvesse kvartali kuude arv, mis järgnevad pensioni saaja staatuse lõppemise kuule.

FIE, kes alustas ettevõtlust või lõpetas ettevõtluse kvartali jooksul

Õiguslik alus: SMSi § 9 lg 5 punktid 1, 2.

Kui FIE alustab ettevõtlust või lõpetab ettevõtluse kvartali kestel, siis arvestatakse sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mil ta oli registreeritud äriregistris. Registreerimine enne 15. kuupäeva (15. kaasa arvatud) loetakse täiskuuks. Registrist kustutamine peale 15. kuupäeva (15. kaasa arvatud) loetakse täiskuuks.
Igas kvartalis määratakse registris olemise kuude arv eraldi. Seega iga kvartali sotsiaalmaksu avansiline kohustus on 355 x kuude arv x 33%.

Näide
FIE teatas äriregistri pidajale oma ettevõtluse lõpetamisest 7. juunil. Registripidaja tegi äriregistrisse lõpetamiskande 7. juunil.
Nimetatud isik peab maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid järgmiselt:

• 16. märtsiks – I kvartali eest 351,45 eurot(355 x 3 x 33%)
• 15. juuniks – II kvartali eest 234,3 eurot (355 x 2 x 33% – proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud FIEna, st aprilli ja mai eest)

Sama kord kehtib sotsiaalmaksu avansiliste maksete määramisel juhul, kui FIE on teatanud äriregistri pidajale ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva (SMSi § 9 lg 5¹).

FIE, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, riik, linn või vald

Õiguslik alus: SMSi § 6.

Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMSi § 6 alusel riik, linn või vald, võib sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt (3 x 355 = 1065 eurot) arvutatud maksusummast (1065 x 33% = 351,45 eurot) väiksem tingimusel, et tööandja, riigi, valla või linna poolt FIE eest makstud sotsiaalmaksu ja FIE poolt makstud sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa kvartali jooksul on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.

Iga kvartali sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa on 351,45 eurot, millest lahutatakse andmed tööandja, riigi, linna või valla poolt antud kvartalis makstud sotsiaalmaksu kohta.

Näide 1
Tööandja maksis FIE eest I kvartalis sotsiaalmaksu järgmiselt:
10. jaanuariks 105,6 eurot,
10. veebruariks 117,15 eurot,
10. märtsiks 117,15 eurot.
Kokku: 339,9 eurot.
Kuna tööandja ei ole FIE eest maksnud I kvartalis sotsiaalmaksu vähemalt kolmekordselt kuumääralt, siis peab FIE ise I kvartali eest sotsiaalmaksu avansilisi makseid juurde maksma 16. märtsiks 351,45 - 339,9 = 11,55 eurot.

Näide 2
Riik (Sotsiaalkindlustusamet) maksis FIE eest II kvartalis sotsiaalmaksu järgmiselt:
10. aprilliks 117,15 eurot,
10. maiks 117,15 eurot,
10. juuniks 117,15 eurot.
Kokku: 351,45 eurot.
Kuna riik on FIE eest maksnud II kvartalis sotsiaalmaksu vähemalt kolmekordselt kuumääralt, siis ei ole FIE kohustatud II kvartali eest 15. juuniks sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma.

Soovitame kõikidel FIEdel, kelle eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, I kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse olemasolu üle kontrollida iga avansilise makse tasumise tähtpäeva saabumisel.

FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2014. aastal

FIE sotsiaalmaksu avansiline makse on 2014. aastal 316,8 eurot kvartalis.
Makse tasumise tähtaegu on neli: 17. märts, 16. juuni, 15. september ja 15. detsember.

1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu üldpõhimõtted

• FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS) kehtestatud alam- ja ülempiiri.
• FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%.
• Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu pärast kulude mahaarvamist 1,33-ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena.
• Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Avansiliste maksete arvestamise aluseks olev sotsiaalmaksu kuumäär (SMSi § 2¹ ja 2014. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10) on 320 eurot. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvutamise reeglid on samad, mis 2013. aastal. Tasub tähele panna, et aasta kestel tasumisele kuuluvate sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohta maksuteadet ei väljastata, kuna see kohustus tuleneb otseselt seadusest. Maksumaksjal on võimalus oma sotsiaalmaksu avansiliste maksete summat teada saada e-maksuametist/e-tollist või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost.

2. Sotsiaalmaksu avansilised maksed

FIE sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvestus käib kvartalite lõikes. Oluline on, et FIE ise jälgiks oma sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse suurust ja tasuks selle õigeaegselt. Tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt tuleb tasuda intressi 0,06 protsenti päevas. Maksuhaldur arvestab kvartali eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa välja tasumise tähtpäevale eelneval ööl maksete genereerimise hetkel teadaolevate avansilise makse aluseks olevate andmete alusel (FIE sotsiaalmaksu avansilise makse suurust mõjutavad nt ettevõtluse peatamine, pensionäriks saamine, tööandja või riigi poolt makstud sotsiaalmaks jne). Kui FIE ei ole ise arvestanud sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse suurust, saab ta avansiliste maksete summa teada e-maksuametist/e-tollist või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost alles sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise tähtpäeval (iga kvartali viimase kuu 15. kuupäeval), kuna maksuhalduril puuduvad andmed sotsiaalmaksu avansilise makse suuruse väljaarvestamiseks enne tasumise tähtpäeva.

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise korda reguleerivad SMSi § 9 lõiked 3–5¹.

2.1. Üldreegel

FIE peab sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali eest tasuma vähemalt kolmekordselt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (320 eurolt) arvutatud summa ehk 316,8 eurot (320 x 3 x 33%).

2014. aastal peab FIE avansilisi makseid tasuma neljaks tähtajaks: 17. märtsiks (I kvartali eest), 16. juuniks (II kvartali eest), 15. septembriks (III kvartali eest) ja 15. detsembriks (IV kvartali eest).

Seega kokku tuleb aastas tasuda 1267,2 eurot (316,8 x 4).
Igal konkreetsel juhul võib FIE avansiliste maksete kohustus osutuda eelnimetatud summast väiksemaks juhul, kui talle rakenduvad SMSis ette nähtud maksusoodustused (erandid).

2.2. Erandid

2.2.1 Avansilisi makseid makstakse proportsionaalselt:

• kuude arvuga, kui isik oli kvartali kestel kantud FIEna äriregistrisse või kustutatud äriregistrist (SMSi § 9 lg 5)
• ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga, kui FIE on teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva (SMSi § 9 lg 5¹)
• riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga, kui isik oli kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks (SMSi § 9 lg 5).
  Isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud tasuma selle kvartali eest avansilisi makseid

2.2.2 Tööandja, riigi või kohaliku omavalitsuse makstud sotsiaalmaksu arvesse võtmine FIE avansilise makse arvutamiseks (deklaratsioon TSD/ESD)

Kui FIE eest maksab kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, linn või vald, võib tema poolt makstavate avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja või riigi, linna või valla poolt kvartali jooksul tema eest ja tema poolt avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.

FIE, kes on riikliku pensioni saaja

SMSist lähtudes on riikliku pensioni saajaks isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Aluseks võetakse Sotsiaalkindlustusameti esitatud andmed või sotsiaalkindlustuslepingu riigi (Ukraina, Kanada, Venemaa (sõjaväepensionärid ja alates 16.10.2007 muud pensionärid) või Euroopa majanduspiirkonna riigi pensionäri pensionitunnistus, mille alusel kantakse isiku pensionäri staatus maksukohustuslaste registrisse.

1) FIE, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid (SMSi § 9 lg 3 p 1).

2) FIE, kes on kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks, maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt pensioni staatusele eelnenud kuude arvuga (SMSi § 9 lg 5 p 3):

• 17. märtsiks – kui sai riikliku pensioni saajaks jaanuaris, siis I kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui veebruaris, siis maksab 105,6 eurot, kui märtsis, siis maksab 211,2 eurot
• 16. juuniks – kui sai riikliku pensioni saajaks aprillis, siis II kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui mais, siis maksab 105,6 eurot, kui juunis, siis maksab 211,2 eurot
• 15. septembriks – kui sai riikliku pensioni saajaks juulis, siis III kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui augustis, siis maksab 105,6 eurot, kui septembris, siis maksab 211,2 eurot
• 15. detsembriks – kui sai riikliku pensioni saajaks oktoobris, siis IV kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui novembris, siis maksab 105,6 eurot, kui detsembris, siis maksab 211,2 eurot

Näide
FIE sai riikliku pensioni saajaks 25. mail ja peab sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma järgmiselt:

• 17. märtsiks – I kvartali eest 316,8 eurot
• 16. juuniks – II kvartali eest 105,6 eurot (proportsionaalselt pensioni staatuse eelnenud kuude arvuga, st ainult aprilli eest)

Pensioni saaja staatuse lõppemisel antud kvartalis võetakse arvesse kvartali kuude arv, mis järgnevad pensioni saaja staatuse lõppemise kuule.

FIE, kes alustas ettevõtlust või lõpetas ettevõtluse kvartali jooksul

Õiguslik alus: SMSi § 9 lg 5 punktid 1, 2.

Kui FIE alustab ettevõtlust või lõpetab ettevõtluse kvartali kestel, siis arvestatakse sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mil ta oli registreeritud äriregistris. Registreerimine enne 15. kuupäeva (15. kaasa arvatud) loetakse täiskuuks. Registrist kustutamine peale 15. kuupäeva (15. kaasa arvatud) loetakse täiskuuks.
Igas kvartalis määratakse registris olemise kuude arv eraldi. Seega iga kvartali sotsiaalmaksu avansiline kohustus on 320 x kuude arv x 33%.

Näide
FIE teatas äriregistri pidajale oma ettevõtluse lõpetamisest 7. juunil. Registripidaja tegi äriregistrisse lõpetamiskande 7. juunil.
Nimetatud isik peab maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid järgmiselt:

• 17. märtsiks – I kvartali eest 316,8 eurot(320 x 3 x 33%)
• 16. juuniks – II kvartali eest 211,2 eurot (320 x 2 x 33% – proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud FIEna, st aprilli ja mai eest)

Sama kord kehtib sotsiaalmaksu avansiliste maksete määramisel juhul, kui FIE on teatanud äriregistri pidajale ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva (SMSi § 9 lg 5¹).

FIE, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, riik, linn või vald

Õiguslik alus: SMSi § 6.

Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMSi § 6 alusel riik, linn või vald, võib sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt (3 x 320 = 960 eurot) arvutatud maksusummast (960 x 33% = 316,8 eurot) väiksem tingimusel, et tööandja, riigi, valla või linna poolt FIE eest makstud sotsiaalmaksu ja FIE poolt makstud sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa kvartali jooksul on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.

Iga kvartali sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa on 316,8 eurot, millest lahutatakse andmed tööandja, riigi, linna või valla poolt antud kvartalis makstud sotsiaalmaksu kohta.

Näide 1
Tööandja maksis FIE eest I kvartalis sotsiaalmaksu järgmiselt:
10. jaanuariks 95,7 eurot,
10. veebruariks 105,6 eurot,
10. märtsiks 105,6 eurot.
Kokku: 306,9 eurot.
Kuna tööandja ei ole FIE eest maksnud I kvartalis sotsiaalmaksu vähemalt kolmekordselt kuumääralt, siis peab FIE ise I kvartali eest sotsiaalmaksu avansilisi makseid juurde maksma 17. märtsiks 316,8 - 306,9 = 9,9 eurot.

Näide 2 Riik (Sotsiaalkindlustusamet) maksis FIE eest II kvartalis sotsiaalmaksu järgmiselt:
10. aprilliks 105,6 eurot,
10. maiks 105,6 eurot,
10. juuniks 105,6 eurot.
Kokku: 316,8 eurot.
Kuna riik on FIE eest maksnud II kvartalis sotsiaalmaksu vähemalt kolmekordselt kuumääralt, siis ei ole FIE kohustatud II kvartali eest 16. juuniks sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma.

Soovitame kõikidel FIEdel, kelle eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, I kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse olemasolu üle kontrollida iga avansilise makse tasumise tähtpäeva saabumisel.

Märkused:

Kui makse tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse makse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.
* FIE ei pea tulumaksu avansilisi makseid tasuma:

• ettevõtluse esimesel aastal;
• kui ühe kvartali maksu suurus ei ületa 64 eurot;
• pärast seda, kui FIE on äriregistrist kustutatud;
• kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena ning kui ettevõtlus on peatatud.

** Vastava tõendi annab FIE isiku nõudmisel juhul, kui ta on teinud isikule tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid.
*** Esitab juhul, kui ta on tööandjana oma töötajatele välja maksnud hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest ettevõtluses.
**** Kuni 64 euro suurune maamaks tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt poolt, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 3. oktoobriks (maamaksuseaduse § 7 lg 1).

Maksudeklaratsioonide esitamine

Maksudeklaratsioonid esitatakse maksu- ja tolliametile elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli kaudu. Kuni viie väljamakse saaja korral võib maksudeklaratsiooni esitada ka pabervormil lähimasse maksu- ja tolliameti teenindusbüroosse. Deklaratsioonid leiab ka maksu- ja tolliameti kodulehelt www.emta.ee ärikliendi avalehelt „Tulu, kulu, käive, kasum" rubriigist "Maksudeklaratsioonid", kust neid on võimalik vajadusel välja printida.

Maksude tasumine

Pangakontod

Riiklikud maksud ja maksed tasutakse maksu- ja tolliameti pangakontodele (vt lehte "Rekvisiidid maksude tasumiseks").

Viitenumber

Igal maksukohustuslasel on kõigi maksude, maksete ning muude maksuseadusest tulenevalt rahaliste kohustuste tasumiseks oma personaalne viitenumber.

Oma viitenumbri saab teada maksu- ja tolliameti teenindusbüroodest või lehelt "Rekvisiidid maksude tasumiseks".

Makse tasumise tähtaegu on neli: 17. märts, 16. juuni, 15. september ja 15. detsember.

1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu üldpõhimõtted

• FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS) kehtestatud alam- ja ülempiiri.
• FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%.
• Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu pärast kulude mahaarvamist 1,33-ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena.
• Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Avansiliste maksete arvestamise aluseks olev sotsiaalmaksu kuumäär (SMSi § 2¹ ja 2014. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10) on 320 eurot. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvutamise reeglid on samad, mis 2013. aastal. Tasub tähele panna, et aasta kestel tasumisele kuuluvate sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohta maksuteadet ei väljastata, kuna see kohustus tuleneb otseselt seadusest. Maksumaksjal on võimalus oma sotsiaalmaksu avansiliste maksete summat teada saada e-maksuametist/e-tollist või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost.

2. Sotsiaalmaksu avansilised maksed

FIE sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvestus käib kvartalite lõikes. Oluline on, et FIE ise jälgiks oma sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse suurust ja tasuks selle õigeaegselt. Tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt tuleb tasuda intressi 0,06 protsenti päevas. Maksuhaldur arvestab kvartali eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa välja tasumise tähtpäevale eelneval ööl maksete genereerimise hetkel teadaolevate avansilise makse aluseks olevate andmete alusel (FIE sotsiaalmaksu avansilise makse suurust mõjutavad nt ettevõtluse peatamine, pensionäriks saamine, tööandja või riigi poolt makstud sotsiaalmaks jne). Kui FIE ei ole ise arvestanud sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse suurust, saab ta avansiliste maksete summa teada e-maksuametist/e-tollist või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost alles sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise tähtpäeval (iga kvartali viimase kuu 15. kuupäeval), kuna maksuhalduril puuduvad andmed sotsiaalmaksu avansilise makse suuruse väljaarvestamiseks enne tasumise tähtpäeva.

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise korda reguleerivad SMSi § 9 lõiked 3–5¹.

2.1. Üldreegel

FIE peab sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali eest tasuma vähemalt kolmekordselt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (320 eurolt) arvutatud summa ehk 316,8 eurot (320 x 3 x 33%).

2014. aastal peab FIE avansilisi makseid tasuma neljaks tähtajaks: 17. märtsiks (I kvartali eest), 16. juuniks (II kvartali eest), 15. septembriks (III kvartali eest) ja 15. detsembriks (IV kvartali eest).

Seega kokku tuleb aastas tasuda 1267,2 eurot (316,8 x 4).

Igal konkreetsel juhul võib FIE avansiliste maksete kohustus osutuda eelnimetatud summast väiksemaks juhul, kui talle rakenduvad SMSis ette nähtud maksusoodustused (erandid).

2.2. Erandid

2.2.1 Avansilisi makseid makstakse proportsionaalselt:

• kuude arvuga, kui isik oli kvartali kestel kantud FIEna äriregistrisse või kustutatud äriregistrist (SMSi § 9 lg 5)
• ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga, kui FIE on teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva (SMSi § 9 lg 5¹)
• riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga, kui isik oli kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks (SMSi § 9 lg 5).
  Isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud tasuma selle kvartali eest avansilisi makseid

2.2.2 Tööandja, riigi või kohaliku omavalitsuse makstud sotsiaalmaksu arvesse võtmine FIE avansilise makse arvutamiseks (deklaratsioon TSD/ESD)

Kui FIE eest maksab kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, linn või vald, võib tema poolt makstavate avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja või riigi, linna või valla poolt kvartali jooksul tema eest ja tema poolt avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.

FIE, kes on riikliku pensioni saaja

SMSist lähtudes on riikliku pensioni saajaks isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Aluseks võetakse Sotsiaalkindlustusameti esitatud andmed või sotsiaalkindlustuslepingu riigi (Ukraina, Kanada, Venemaa (sõjaväepensionärid ja alates 16.10.2007 muud pensionärid) või Euroopa majanduspiirkonna riigi pensionäri pensionitunnistus, mille alusel kantakse isiku pensionäri staatus maksukohustuslaste registrisse.

1) FIE, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid (SMSi § 9 lg 3 p 1).

2) FIE, kes on kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks, maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt pensioni staatusele eelnenud kuude arvuga (SMSi § 9 lg 5 p 3):

• 17. märtsiks – kui sai riikliku pensioni saajaks jaanuaris, siis I kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui veebruaris, siis maksab 105,6 eurot, kui märtsis, siis maksab 211,2 eurot
• 16. juuniks – kui sai riikliku pensioni saajaks aprillis, siis II kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui mais, siis maksab 105,6 eurot, kui juunis, siis maksab 211,2 eurot
• 15. septembriks – kui sai riikliku pensioni saajaks juulis, siis III kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui augustis, siis maksab 105,6 eurot, kui septembris, siis maksab 211,2 eurot
• 15. detsembriks – kui sai riikliku pensioni saajaks oktoobris, siis IV kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui novembris, siis maksab 105,6 eurot, kui detsembris, siis maksab 211,2 eurot

Näide
FIE sai riikliku pensioni saajaks 25. mail ja peab sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma järgmiselt:

• 17. märtsiks – I kvartali eest 316,8 eurot
• 16. juuniks – II kvartali eest 105,6 eurot (proportsionaalselt pensioni staatuse eelnenud kuude arvuga, st ainult aprilli eest)

Pensioni saaja staatuse lõppemisel antud kvartalis võetakse arvesse kvartali kuude arv, mis järgnevad pensioni saaja staatuse lõppemise kuule.

FIE, kes alustas ettevõtlust või lõpetas ettevõtluse kvartali jooksul

Õiguslik alus: SMSi § 9 lg 5 punktid 1, 2.

Kui FIE alustab ettevõtlust või lõpetab ettevõtluse kvartali kestel, siis arvestatakse sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mil ta oli registreeritud äriregistris. Registreerimine enne 15. kuupäeva (15. kaasa arvatud) loetakse täiskuuks. Registrist kustutamine peale 15. kuupäeva (15. kaasa arvatud) loetakse täiskuuks.

Igas kvartalis määratakse registris olemise kuude arv eraldi. Seega iga kvartali sotsiaalmaksu avansiline kohustus on 320 x kuude arv x 33%.

Näide
FIE teatas äriregistri pidajale oma ettevõtluse lõpetamisest 7. juunil. Registripidaja tegi äriregistrisse lõpetamiskande 7. juunil.
Nimetatud isik peab maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid järgmiselt:

• 17. märtsiks – I kvartali eest 316,8 eurot (320 x 3 x 33%)
• 16. juuniks – II kvartali eest 211,2 eurot (320 x 2 x 33% – proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud FIEna, st aprilli ja mai eest)

Sama kord kehtib sotsiaalmaksu avansiliste maksete määramisel juhul, kui FIE on teatanud äriregistri pidajale ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva (SMSi § 9 lg 5¹).

FIE, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, riik, linn või vald

Õiguslik alus: SMSi § 6.

Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMSi § 6 alusel riik, linn või vald, võib sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt (3 x 320 = 960 eurot) arvutatud maksusummast (960 x 33% = 316,8 eurot) väiksem tingimusel, et tööandja, riigi, valla või linna poolt FIE eest makstud sotsiaalmaksu ja FIE poolt makstud sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa kvartali jooksul on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.

Iga kvartali sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa on 316,8 eurot, millest lahutatakse andmed tööandja, riigi, linna või valla poolt antud kvartalis makstud sotsiaalmaksu kohta.

Näide 1
Tööandja maksis FIE eest I kvartalis sotsiaalmaksu järgmiselt:
10. jaanuariks 95,7 eurot,
10. veebruariks 105,6 eurot,
10. märtsiks 105,6 eurot.
Kokku: 306,9 eurot.
Kuna tööandja ei ole FIE eest maksnud I kvartalis sotsiaalmaksu vähemalt kolmekordselt kuumääralt, siis peab FIE ise I kvartali eest sotsiaalmaksu avansilisi makseid juurde maksma 17. märtsiks 316,8 - 306,9 = 9,9 eurot.

Näide 2
Riik (Sotsiaalkindlustusamet) maksis FIE eest II kvartalis sotsiaalmaksu järgmiselt:
10. aprilliks 105,6 eurot,
10. maiks 105,6 eurot,
10. juuniks 105,6 eurot.
Kokku: 316,8 eurot.
Kuna riik on FIE eest maksnud II kvartalis sotsiaalmaksu vähemalt kolmekordselt kuumääralt, siis ei ole FIE kohustatud II kvartali eest 16. juuniks sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma.

Maksu- ja Tolliamet soovitab kõikidel FIEdel, kelle eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, I kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse olemasolu üle kontrollida iga avansilise makse tasumise tähtpäeva saabumisel.

Maksusumma tahtlik tasumata jätmine ja 6-aastane aegumistähtaeg

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata jätmise või kinni pidamata jätmise korral on aegumistähtajaks kuus aastat. Pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust (MKS § 98 lg 4).

Aegumistähtaja kulgema hakkamine on seatud sõltuvusse selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel arvestati maksusumma valesti (MKS § 98 lg 1). Maksusumma määramise aegumise peatumise alused on toodud MKS §-s 99.

Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-54-11 selgitanud, et maksuhaldur peab pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist maksusumma määramisel tegema kindlaks maksukohustuslase tahtluse maksusumma tasumata jätmisel (otsuse p 11).

Kohtu pädevus tahtluse kontrollimisel

Riigikohus selgitab, et maksuotsuse õiguspärasuse kontroll hõlmab ka maksusumma määramise tähtaegsuse kontrolli ning selle küsimuse tõstatamine esmakordselt kassatsiooniastmes ei ole lubamatu.

Riigikohus viitas oma otsuses taas lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-54-11, milles kolleegium selgitas, et maksuhaldur peab pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist maksusumma määramisel tegema kindlaks maksukohustuslase tahtluse maksusumma tasumata jätmisel. Halduskohtu ülesanne ei ole tuvastada säärastel juhtudel tahtlust, vaid kontrollida, kas täitevvõim on tahtluse tuvastanud õiguspäraselt.

Tahtluse tuvastamine

Pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist antava maksuotsuse faktiline alus hõlmab ka asjaolud, milles väljendub MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tahtlus. Seega peab maksuhaldur maksuotsuses põhjendama oma hinnangut, miks ta leiab, et maksusumma tasumata jätmine oli tahtlik. MKS § 98 lg-st 1 tuleneva tahtluse haldusaktis põhjendamine aitab tagada, et vaidlusi haldusakti andmise aegumise üle on võimalik lahendada kohtumenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas 3-3-1-54-11, punkt 12).

Maksude tasumisest tahtlikult kõrvale hoidumise järeldus ei saa olla üldistav, vaid maksuhaldur peab tahtlust hindama iga tehingu või tehingupartneri suhtes eraldi. Vaatlusaluses kohtuasjas leidis Riigikohus, et maksuhaldur ei ole kaebaja tahtlust hinnanud iga tehingu või tehingupartneri suhtes eraldi, vaid on teinud üldistatud järelduse, et kaebaja on maksude tasumisest tahtlikult kõrvale hoidunud. Sellega on maksuhaldur laiendanud maksusumma määramise kuueaastase aegumistähtaja kõikidele maksuotsuses kajastatud tehingutele ning tulude ja kulude ebaõigele arvestamisele. Kolleegiumi hinnangul ei ole selline laiendamine maksukorralduse seaduse põhimõtetega kooskõlas, sest võimaldab meelevaldselt laiendada aegumistähtaega ka nende tehingute suhtes, mille puhul pole tuvastatud maksukohustuslase tahtlust panna toime maksuõigusrikkumine. Maksuhalduri lähenemine eirab võimalust, et maksukohustuslane võib olla hooletu ja eksida majandustehingute kajastamisel. Maksuhalduril lasub kohustus hinnata maksusumma määramise kuueaastase aegumistähtaja kohaldamiseks maksukohustuslase tahtlust iga tehingu osas eraldi.

Tahtlus seisneb õigusvastase tagajärje soovimises. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 kohaselt seisneb tahtlus õigusvastase tagajärje soovimises. Maksuhalduril tuleb maksuotsuses põhjendada oma hinnangut, miks ta leiab, et maksukohustuslane soovis õigusvastaste tagajärgede saabumist. Maksuhaldur peab võtma seisukoha, milles seisneb maksukohustuslase tahtlus konkreetse tehingu puhul. Tulude ja kulude ebaõigest arvestamisest ei saa automaatselt järeldada maksukohustuslase tahet panna toime maksuõigusrikkumine.

Üksnes hoolsusnõuete eiramisest ei saa teha järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Maksuotsuses märgitud asjaolud ning kogutud tõendid kogumis peavad võimaldama teha järelduse, et vaidlusaluste tehingute pooled on kokku leppinud, et avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei saabugi ning võltsarvete kasutamine toimus tahtluse, mitte hooletuse vormis.

Halduskolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et üksnes hoolsusnõuete eiramisest ei tulene järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Ainuüksi asjaoludest, mis puudutavad müüjat ja tema tegevust ning hoolsusnõuete järgimist ostja poolt, ei tulene ka nende kogumis järeldust, et ostja on maksude tasumisest hoidunud tahtlikult.

Tahtluse tuvastamine eeldab täiendavate faktiliste asjaolude tuvastamist. Riigikohus märgib oma otsuses: „Üksnes maksuhalduri abstraktne järeldus, et kaebaja on raamatupidamis- ja maksuarvestuses võtnud teadlikult ja tahtlikult arvesse dokumente, millistel näidatud tehinguid ei ole kaebaja ja arvetel märgitud äriühingute vahel toimunud, ei ole kolleegiumi hinnangul tahtluse tuvastamiseks piisav. Tahtluse tuvastamine eeldab käesolevas asjas selle tuvastamist, et vaidlusaluste tehingute pooled leppisid kokku, et avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (kaupade soetamine või teenuse osutamine ja selle eest tasumine) ei saabugi. Seega tuleb tuvastada, et võltsarvete kasutamine toimus näilike tehingute raames.“

Oluline on, kas maksukohustuslane „teadis“ või „ pidi teadma“, et arved esitanud äriühing ei saanud olla tegelik müüja. Vaadeldavas kohtuasjas oli maksuhaldur ebajärjekindlal seisukohal, kas kaebaja teadis või pidi teadma, et arvetel märgitud isikud ei ole tegelikud müüjad.

Ebaselgus maksuotsuse faktilise aluse osas võib raskendada kaebajal maksuotsuse mõistmist ja vaidlustamist. Samuti olenevad maksuotsuse faktilistest alustest olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuli esitada ja koguda tõendeid. Kohtud pole asja lahendamisel „teadmist“ ja „teadma pidamist“ eristanud. Halduskohus on üksnes kahe tehingu puhul leidnud, et kaebaja pidi teadma, et arved esitanud äriühing ei saanud olla tegelik müüja.

Hoolsuskohustuse rikkumine ja pahausksus

Riigikohus leidis, et üksnes asjaolu, et osal arvetel märgitud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus ning neil puudusid kauba päritolu tõendavad dokumendid, ei ole kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks piisav. Need asjaolud iseloomustavad tehingu teise poole (müüja) käitumist.

Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et müüjatel reaalse majandustegevuse puudumise tuvastamisel on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla teenuse osutajateks ega kauba tegelikeks müüjateks. Kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh et tehingu kohta on esitatud võltsdokument, kuid kajastas sellist dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega. Sellises olukorras ei pea kohtud tuvastama n-ö erilist sidet ostja ja müüja vahel. Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses.

Kui puudub vaidlus kauba või teenuse olemasolu, kaup on reaalselt olemas või teenus on osutatud, kuid väidetavalt ei saadud seda arvel märgitud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisend-käibemaksu mahaarvamise õigust. Riigikohus selgitab: „Kohtud ei ole käesoleva asja lahendamisel seoses käibemaksukohustusega kaebaja käitumist „teadmise“ või „teadma pidamise“ väljaselgitamiseks piisavalt analüüsinud ega selgelt kvalifitseerinud. Sellega on kohtud jätnud maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohalt olulised asjaolud tuvastamata ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kohus tuvastab, et kaebaja eiras hoolsuskohustuse nõudeid ning kaebaja ei suuda just seetõttu kõrvaldada põhjendatud kahtlust tegelike müüjate osas, võib nimetatud asjaolu olla piisav sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusvastasuse tuvastamiseks“.

Maksueelise tuvastamine

Kui leiab tõendamist asjaolu, et tehinguid arvel märgitud äriühingutega ei toimunud ja kaebaja pidi teadma, et arvetel märgitud äriühingud ei olnud tegelikud müüjad ega teenuse osutajad, siis ei ole maksueelise tuvastamine vajalik.

Maksueelise tuvastamine on vajalik siis, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks. Sisendkäibemaksu puhul ei ole juhtumil, kui tegelik müüja jääb välja selgitamata, maksusumma määramine hindamise teel võimalik.

Tulumaksu määramine hindamise teel

Ka tulumaksu määramisel on oluline, kas ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga.

Kui ostja teadis või pidi teadma, et müüjana esineb variisik, siis võib see asjaolu kaasa tuua tulumaksu määramise, kui aga ostja ei teadnud ega pidanudki nimetatud asjaolust teadma, puudub tulumaksu määramiseks alus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt pole ostjale tulumaksu määramisel oluline, milline on müüja maksukäitumine või ettevõtlus. Sellekohane teave võib küll kinnitada seisukohta, et tegemist ei saanud olla tegeliku müüjaga, kuid ainuüksi need asjaolud ei saa põhjendada väidet, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, ja olla aluseks tulumaksu määramisele.

Riigikohus selgitab: „Üldjuhul ei lasu kauba saamisel ostjal kohustust tuvastada kauba kättetoimetaja volituste ulatust ning arvel märgitud äriühingu esindamise õigust. Seetõttu ei ole nimetatud asjaolu „teadma pidamise“ tuvastamiseks piisav. Küll võivad kogutud ja maksuotsuses kajastatud asjaolud kogumis olla piisavad, näitamaks, et äris mõistlikult käituv isik pidi teadma, et arvetel märgitud äriühingute näol ei ole tegemist tegelike müüjate või teenuse osutajatega.“

Kuna tulumaksuarvestuse puhul on tõendamisnõuded oluliselt lihtsamad kui käibemaksuarvestuses, siis võib sama tehingut hinnata tulumaksuarvestuses teisiti kui käibemaksuarvestuses. Seetõttu on oluline hinnata vaidlusaluseid tehinguid eraldi käibemaksu ja tulumaksu osas (vt ka otsused asjades nr 3-3-1-55-03 ja nr 3-3-1-74-09).

Kui kaup on olemas ning teenuse osutamine tuvastatud, tuleb hindamist kaaluda

Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning nende asjaolude väljaselgitamine ja arvestamise kohustuse täitmine ei eelda maksukohustuslase vastavat taotlust (MKS § 11 lg-d 1 ja 2).

Kui kaup on olemas ning teenuse osutamine on tuvastatud, kuid maksuhalduri hinnangul ei ole kaupa saadud ning teenust osutatud arvetel märgitud äriühingute poolt ning maksukohustuslane pidi seda teadma, võib maksuhalduril lasuda kohustus määrata maksusumma MKS § 94 sätestatud korras hindamise teel. Maksuhaldur peab kaaluma, kas hindamine on võimalik ja vajalik. Kui hindamine on võimalik ja vajalik, on maksuhaldur kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel.

Hindamise teel maksusumma määramine on lubatud ka juhul, kui maksukohustuslaseks on füüsilisest isikust ettevõtja. Kui vaidlusalustele tehingutele vastav kaup on olemas ja ebamõistlik on eeldada, et see on saadud tasuta, siis on tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline tuvastada nimetatud kauba eest makstud tasu tegelik suurus. Kauba eest makstud tasu arvestamata jätmine suurendaks põhjendamatult ja olulisel määral maksukohustuslase tulumaksukohustust, millest omakorda sõltub otseselt sotsiaalmaksukohustuse suurus.

„Lisalugu“ – FIE ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest saadud kasu arvutamine

Kui eelnevalt artiklis kirjeldatud probleemid ja Riigikohtu selgitused puudutavad ühtemoodi nii äriühinguid kui käibemaksukohustuslasest füüsilisest isikust ettevõtjaid, siis vaadeldavas kohtuasjas oli lisaks arutuse all ka üks FIE maksuarvestust puudutav probleem. TuMS § 37 lg 2 kohaselt tuleb ettevõtluses kasutatud vara müügihind lisada ettevõtlustulule, kui vara soetamismaksumus on varem ettevõtlustulust maha arvatud. Mida teha siis, kui soetamismaksumust varem tulust maha ei arvatud? Riigikohus selgitab, et sel juhul tuleb ettevõtlustulu hulka arvata üldreegli (TuMS § 37 lg 1) kohaselt arvutatud kasu vara võõrandamisest.

Vaidlusalusel juhul oli kaebaja teinud tuludeklaratsiooni täitmisel vea – ta deklareeris kogu müügihinna ettevõtlustuluna ja soetamismaksumuse ettevõtluskuluna. Maksuhaldur ei aktsepteerinud soetamismaksumuse mahaarvamist, sest vara oli soetatud aastaid tagasi. Varasemate deklaratsioonide parandamine ei olnud aegumistähtaja möödumise tõttu samuti võimalik. Riigikohus selgitab, et maksuhaldur oleks pidanud lisaks soetamismaksumuse vähendamisele vähendama ka tulude poolt, sest tuludeklaratsiooni vormi E real 1.6 oleks tulnud deklareerida mitte kogu müügihind, vaid ainult vara müügihinna ja soetamismaksumuse vahe.

Riigikohus viitas ka oma varasematele lahenditele, milles on selgitatud, et füüsilisest isikust ettevõtja vara ei ole eraldatud sama füüsilise isiku muust varast, mistõttu ei pea ettevõtja fikseerima algselt muuks otstarbeks soetatud vara kasutuselevõtmist ettevõtluses. Kinnistute ostu ja müügi tehingute vormistamine ja tehingute tsiviilõiguslik sisu ei sõltu sellest, kas tehingu pool tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või mitte. Vara soetamismaksumus ja vara võõrandamisega seotud kulud ei ole käsitatavad ettevõtlusega seotud mahaarvamistena TuMS 6. peatüki mõttes. Kui vara võõrandamine kujutab endast ettevõtlust, siis tuleb ettevõtlustuluks lugeda mitte kogu vara võõrandamisest laekuv sissetulek, vaid üksnes TuMS § 37 lg 1 kohaselt arvutatud kasu. Kogu müügihinna maksustamine ettevõtlustuluna on lubatud juhul, kui ettevõtja on vara soetamismaksumuse eelnevalt TuMS § 32 alusel ettevõtlustulust maha arvanud.

Artikkel avaldatud ajakirjas Maksumaksja 2013 nr 1 ( jaanuar) , lk 35-37.

FIE sotsiaalmaksu avansiline makse on 2013. aastal 287,1 eurot kvartalis.Makse tasumise tähtaegu on neli: 15. märts, 17. juuni, 16. september ja 16. detsember.

 1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu üldpõhimõtted

• FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseaduses (edaspidi SMS) kehtestatud alam- ja ülempiiri.
• FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.
• Sotsiaalmaksu määr on 33%.
• Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu pärast kulude mahaarvamist 1,33-ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena.
• Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Avansiliste maksete arvestamise aluseks olev sotsiaalmaksu kuumäär (SMSi § 21 ja 2013. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10) on 290 eurot. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvutamise reeglid on samad, mis 2012. aastal. Tasub tähele panna, et aasta kestel tasumisele kuuluvate sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohta maksuteadet ei väljastata, kuna see kohustus tuleneb otseselt seadusest. Maksumaksjal on võimalus oma sotsiaalmaksu avansiliste maksete summat teada saada e-maksuametist/e-tollist või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost.

2. Sotsiaalmaksu avansilised maksed

FIE sotsiaalmaksu avansiliste maksete arvestus käib kvartalite lõikes. Oluline on, et FIE ise jälgiks oma sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse suurust ja tasuks selle õigeaegselt. Tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt tuleb tasuda intressi 0,06 protsenti päevas. Maksuhaldur arvestab kvartali eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa välja tasumise tähtpäevale eelneval ööl maksete genereerimise hetkel teadaolevate avansilise makse aluseks olevate andmete alusel (FIE sotsiaalmaksu avansilise makse suurust mõjutavad nt ettevõtluse peatamine, pensionäriks saamine, tööandja või riigi poolt makstud sotsiaalmaks jne). Kui FIE ei ole ise arvestanud sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse suurust, saab ta avansiliste maksete summa teada e-maksuametist/e-tollist või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost alles sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise tähtpäeval (iga kvartali viimase kuu 15. kuupäeval), kuna maksuhalduril puuduvad andmed sotsiaalmaksu avansilise makse suuruse väljaarvestamiseks enne tasumise tähtpäeva.

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise korda reguleerivad SMSi § 9 lõiked 3–51.

2.1. Üldreegel

FIE peab sotsiaalmaksu avansiliste maksetena iga kvartali eest tasuma vähemalt kolmekordselt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (290 eurolt) arvutatud summa ehk 287,1 eurot (290 x 3 x 33%, ümardatuna ühe sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma).

2013. aastal peab FIE avansilisi makseid tasuma neljaks tähtajaks: 15. märtsiks (I kvartali eest), 17. juuniks (II kvartali eest), 16. septembriks (III kvartali eest) ja 16. detsembriks (IV kvartali eest).

Seega kokku tuleb aastas tasuda 1148,4 eurot (287,1 x 4).
Igal konkreetsel juhul võib FIE avansiliste maksete kohustus osutuda eelnimetatud summast väiksemaks juhul, kui talle rakenduvad SMSis ette nähtud maksusoodustused (erandid).

2.2. Erandid

2.2.1 Avansilisi makseid makstakse proportsionaalselt:

• kuude arvuga, kui isik oli kvartali kestel kantud FIEna äriregistrisse või kustutatud äriregistrist (SMSi § 9 lg 5)
• ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga, kui FIE on teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva (SMSi § 9 lg 51)
• riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga, kui isik oli kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks (SMSi § 9 lg 5).
• Isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud tasuma selle kvartali eest avansilisi makseid

2.2.2 Tööandja, riigi või kohaliku omavalitsuse makstud sotsiaalmaksu arvesse võtmine FIE avansilise makse arvutamiseks (deklaratsioon TSD/ESD)

Kui FIE eest maksab kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, linn või vald, võib tema poolt makstavate avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja või riigi, linna või valla poolt kvartali jooksul tema eest ja tema poolt avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.

FIE, kes on riikliku pensioni saaja

SMSist lähtudes on riikliku pensioni saajaks isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Aluseks võetakse Sotsiaalkindlustusameti esitatud andmed või sotsiaalkindlustuslepingu riigi (Ukraina, Kanada, Venemaa (sõjaväepensionärid ja alates 16.10.2007 muud pensionärid) või Euroopa majanduspiirkonna riigi pensionäri pensionitunnistus, mille alusel kantakse isiku pensionäri staatus maksukohustuslaste registrisse.

1) FIE, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja, ei ole kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid (SMSi § 9 lg 3 p 1).

2) FIE, kes on kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks, maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt pensioni staatusele eelnenud kuude arvuga (SMSi § 9 lg 5 p 3):

•  15. märtsiks – kui sai riikliku pensioni saajaks jaanuaris, siis I kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui veebruaris, siis maksab 95,7 eurot, kui märtsis, siis maksab 191,4 eurot   
•  17. juuniks – kui sai riikliku pensioni saajaks aprillis, siis II kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui mais, siis maksab 95,7 eurot, kui juunis, siis maksab 191,4 eurot
•  16. septembriks – kui sai riikliku pensioni saajaks juulis, siis III kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui augustis, siis maksab 95,7 eurot,  kui septembris, siis maksab 191,4 eurot
•  16. detsembriks – kui sai riikliku pensioni saajaks oktoobris, siis IV kvartalis avansilisi makseid ei ole, kui novembris, siis maksab 95,7 eurot, kui detsembris, siis maksab 191,4 eurot

Näide
FIE sai riikliku pensioni saajaks 25. mail ja peab sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma järgmiselt:

    15. märtsiks – I kvartali eest 287,1 eurot
    15. juuniks – II kvartali eest 95,7 eurot (proportsionaalselt pensioni staatuse eelnenud kuude arvuga, st ainult aprilli eest)

Pensioni saaja staatuse lõppemisel antud kvartalis võetakse arvesse kvartali kuude arv, mis järgnevad pensioni saaja staatuse lõppemise kuule.

FIE, kes alustas ettevõtlust või lõpetas ettevõtluse kvartali jooksul

Õiguslik alus: SMSi § 9 lg 5 punktid 1, 2.

Kui FIE alustab ettevõtlust või lõpetab ettevõtluse kvartali kestel, siis arvestatakse sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt kuude arvuga, mil ta oli registreeritud äriregistris. Registreerimine enne 15. kuupäeva (15. kaasa arvatud) loetakse täiskuuks. Registrist kustutamine peale 15. kuupäeva (15. kaasa arvatud) loetakse täiskuuks.
Igas kvartalis määratakse registris olemise kuude arv eraldi. Seega iga kvartali sotsiaalmaksu avansiline kohustus on 290 x kuude arv x 33%.

Näide
FIE teatas äriregistri pidajale oma ettevõtluse lõpetamisest 7. juunil. Registripidaja tegi äriregistrisse lõpetamiskande 7. juunil.
Nimetatud isik peab maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid järgmiselt:

• 15. märtsiks – I kvartali eest 287,1 eurot (290 x 3 x 33%)
• 15. juuniks – II kvartali eest 191,4 eurot (290 x 2 x 33% – proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud FIEna, st aprilli ja mai eest)

Sama kord kehtib sotsiaalmaksu avansiliste maksete määramisel juhul, kui FIE on teatanud äriregistri pidajale ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva (SMSi § 9 lg 51).
 

FIE, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, riik, linn või vald

Õiguslik alus: SMSi § 6.

Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMSi § 6 alusel riik, linn või vald, võib sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa olla kolmekordselt kuumääralt (3 x 290 = 870 eurot) arvutatud maksusummast (870 x 33% = 287,1 eurot) väiksem tingimusel, et tööandja, riigi, valla või linna poolt FIE eest makstud sotsiaalmaksu ja FIE poolt makstud sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa kvartali jooksul on vähemalt võrdne kolmekordselt kuumääralt arvutatud maksusummaga.

Iga kvartali sotsiaalmaksu avansiliste maksete summa on 287,1 eurot, millest lahutatakse andmed tööandja, riigi, linna või valla poolt antud kvartalis makstud sotsiaalmaksu kohta.

Näide 1
Tööandja maksis FIE eest I kvartalis sotsiaalmaksu järgmiselt:
10. jaanuariks 91,75 eurot,
10. veebruariks 95,7 eurot,
10. märtsiks 95,7 eurot.
Kokku: 283,15 eurot.
Kuna tööandja ei ole FIE eest maksnud I kvartalis sotsiaalmaksu vähemalt kolmekordselt kuumääralt, siis peab FIE ise I kvartali eest sotsiaalmaksu avansilisi makseid juurde maksma 15. märtsiks 287,1 - 283,15 = 3,95 eurot.

Näide 2
Riik (Sotsiaalkindlustusamet) maksis FIE eest II kvartalis sotsiaalmaksu järgmiselt:
10. aprilliks 95,7 eurot,
10. maiks 95,7 eurot,
10. juuniks 95,7 eurot.
Kokku: 287,1 eurot.
Kuna riik on FIE eest maksnud II kvartalis sotsiaalmaksu vähemalt kolmekordselt kuumääralt, siis ei ole FIE kohustatud II kvartali eest 17. juuniks sotsiaalmaksu avansilisi makseid maksma.

Soovitame kõikidel FIEdel, kelle eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või riik, I kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse olemasolu üle kontrollida iga avansilise makse tasumise tähtpäeva saabumisel.

Järgnevalt on toodud olulisemad tähtajad FIE-le 2013. aastal.

 NB! KOHUSTUSLIK KÕIKIDELE FIE-dele

KOHUSTUSLIK JUHUL, KUI …

Kui makse tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse makse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.

^* FIE ei pea tulumaksu avansilisi makseid tasuma

•  ettevõtluse esimesel aastal;
•  kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 64 eurot;
•  pärast seda, kui FIE on äriregistrist kustutatud,
•  kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena ning kui ettevõtlus on peatatud.

^** Esitab juhul, kui ta on tööandjana oma töötajatele välja maksnud hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest ettevõtluses.

^*** Vastava tõendi annab FIE isiku nõudmisel juhul, kui ta on teinud isikule tulu- ja/või sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid.

^**** Kuni 64-eurone maamaks tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

1.augustist 2012 jõustub seadusemuudatus, mis annab õiguse ravikindlustusele FIE ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale, kelle eest FIE maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt.

FIE abikaasal on õigus ravikindlustusele kui:

• abielu on sõlmitud ja kehtiv,
• abikaasa osaleb tavapäraselt FIE ettevõtte tegevuses,
• abikaasa ei ole FIE-ga töösuhtes ega ole ka tema lepinguline äripartner.

FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa registreerimine kindlustuskaitse saamiseks on FIE ja  abikaasa enda otsustada, kas kindlustuskaitse tekitamine on vajalik või mitte. FIE abikaasa võib olla lisaks kindlustatud ka mõnel teisel alusel (näiteks töötab töölepingu alusel), abistades  samal ajal ka oma FIE-st abikaasat.

FIE abikaasa ravikindlustuse vormistamiseks tuleb FIE-l esitada Maksu-ja Tolliametile avaldus abikaasa kandmiseks maksukohustuslaste registrisse ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana. FIE-l kaasneb siis kohustus maksta iga kuu abikaasa eest sotsiaalmaksu. Kuna maksustamisperiood abikaasa puhul on kuu, kujuneb ühe makse suuruseks 2012. aastal 91,75 eurot.

Täpsemalt on võimalik lugeda siit.

Alates 1. augustist 2012 hakkab Maksu- ja Tolliamet registreerima äriregistrisse kantud FIE avalduse alusel tema abikaasat maksukohustuslaste registrisse.

Käesoleva infomaterjaliga annab maksuhaldur ülevaade abikaasa registreerimise ja tema eest sotsiaalmaksu tasumise korraldusest.

Sisukord

1. Sissejuhatus
2. Abikaasa registreerimine (registrist kustutamine)
3. Abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine
3.1. Sotsiaalmaksu arvutamine
3.2. Sotsiaalmaksu deklareerimine
3.3. Sotsiaalmaksu tasumine

1. Sissejuhatus

Alates 2012. aasta 1. augustist on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal (edaspidi FIE) õigus registreerida Maksu- ja Tolliametis oma abikaasa, kes osaleb FIE tegevuses, olemata temaga töösuhetes, ning maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu, tagades sellega FIE tegevuses osalevale abikaasale sotsiaalkindlustuskaitse (riikliku ravi- ja pensionikindlustuse). Õiguslikud alused: maksukorralduse seaduse § 20² ja sotsiaalmaksuseaduse § 6¹ ja 9 lg 1².

FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa (edaspidi FIE abikaasa) on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa, kes osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses ning kellel ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut.

Abikaasana käsitlemise aluseks on registreeritud kehtiv abielu. Olulisust ei oma see, milliseid ülesandeid abikaasa täidab. Võimalik on täita nii neid ülesandeid, mis on otseselt vajalikud ettevõtlustulu teenimiseks (nt karjalaudas loomade talitamine), kui ka neid ülesandeid, mis on abistava iseloomuga (nt FIE raamatupidamise korraldamine). Abikaasa registreerimise õigus laieneb kõikidele FIEdele, olenemata nende tegevusvaldkonnast (va notar, kohtutäitur, vandetõlk).

FIE abikaasa registreerimine kindlustatud staatuse saamiseks on FIE õigus, mitte kohustus! Seadus lubab FIEl ja tema abikaasal endil otsustada, kas see on vajalik või mitte. FIE abikaasa registreerimise ja registrist kustutamise aluseks on FIE otsus tagada tema ettevõtluses osalevale abikaasale kindlustuskaitse või see lõpetada. FIE abikaasa maksukohustuslaste registris registreerimise korral tekib FIEl kohustus maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu.

2. Abikaasa registreerimine (registrist kustutamine)

Kui äriregistrisse kantud FIE soovib oma ettevõtluses osaleva abikaasa registreerida maksukohustuslaste registris, esitab ta Maksu- ja Tolliametile kirjaliku avalduse selleks ette nähtud vormil, mis on kättesaadav nii MTA kohalikus teenindusbüroos (ametnike poolt MTA kodulehelt välja prinditud kujul) kui ka täidetaval kujul MTA veebilehel aadressil http://www.emta.ee/index.php?id=929.

FIEl on võimalik esitada MTAle abikaasa registreerimiseks vajalikud andmed kas paberil teenindusbüroos, paberil täidetud vormi saatmisel postiga või saates avalduse e-postiga.

Avaldusele peab olema märgitud:

• abikaasa ees- ja perekonnanimi;
• abikaasa isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta);
• abikaasa elukoht;
• füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevuses tema abikaasa osaleb, ees- ja perekonnanimi ning isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta);
• registreerimise alguskuupäev, kui FIE soovib registreerida abikaasat tähtajatult;
• registreerimise algus- ja lõppkuupäev, kui abikaasa osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses ajutiselt;
• avalduse kuupäev, mis ei tohi olla hilisem kui registreerimise alguskuupäev.

Postiga avaldust saates peab FIE arvestama sellega, et avalduses märgitud registreerimise alguskuupäev ei oleks arvestades avalduse postil ja teel oleku ajaga oluliselt varasem MTAsse saabumise kuupäevast. See on oluline, kuna FIE abikaasa ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid peab Maksu- ja Tolliamet esitama Haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul alates füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa maksukohustuslaste registrisse kandmisest, st et avalduse MTAsse õigeaegsest saabumisest sõltub FIE abikaasa ravikindlustuskaitse tekkimine.

Kui FIEl on äriregistrisse kantud ajutine tegevus, siis tuleb abikaasa registreerimise avaldusel näidata algus- ja lõppkuupäevad.

Abikaasa registreerimise kohta väljastab Maksu- ja Tolliamet FIEle tõendi.

Abikaasa maksukohustuslaste registrist kustutamiseks esitab FIE Maksu- ja Tolliametile avalduse, kuhu on märgitud registrist kustutamise kuupäev. Kuna FIE abikaasale kindlustuskaitse tagamine on õigus, võib abikaasa andmed kustutada registrist igal ajal (kuid mitte tagasiulatuvalt).

3. Abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine

3.1. Sotsiaalmaksu arvutamine

Abikaasa andmete kandmisega maksukohustuslaste registrisse tekib FIEl abikaasa eest sotsiaalmaksu maksmise kohustus. Abikaasa eest makstava maksusumma arvutab FIE ise (maksuteadet ei väljastata). Sotsiaalmaks arvestatakse iga kalendrikuu kohta. Abikaasa eest sotsiaalmaksu arvutamisel võetakse aluseks sotsiaalmaksu kuumäär. 2012. aastal on kuumääraks 278,02 eurot - seega ühe makse suuruseks on 91,75 eurot kuus (278,02x33%).

Kuumääralt väiksemalt summalt arvestatakse sotsiaalmaks juhul, kui sotsiaalmaksu kohustus ei teki mitte terve kuu eest järgmistel juhtudel:

1. abikaasa kandmisel registrisse või kustutamisel registrist sellel kuul arvestatakse sotsiaalmaks proportsionaalselt registris olemise kalendripäevade arvuga. Näiteks, kui abikaasa on kantud registrisse 6. augustil, siis sotsiaalmaks augustikuu eest võrdub 278,02/31x26x33%=76,95 eurot. Abikaasa registrist kustutamisel tuleb arvutada sotsiaalmaksu nende päevade eest, mil abikaasa andmed olid kantud registrisse.
2. abikaasal töövõimetuslehe väljastamisel sellel kuul arvestatakse sotsiaalmaks proportsionaalselt töövõimetuslehele märgitud perioodile eelnevate ja järgnevate kalendripäevade arvuga. Näiteks, kui töövõimetusleht on väljastatud perioodil 3-12 september, siis sotsiaalmaks septembrikuu  eest võrdub 278,02/30x(30-10)x33%=61,16 eurot.
3. abikaasale riikliku pensioni määramisel sellel kuul arvestatakse sotsiaalmaks proportsionaalselt riikliku pensioni saajaks saamisele eelnevate kalendripäevade arvuga. Näiteks, juhul kui abikaasa sai pensionäriks alates 10. septembrist, siis sotsiaalmaks septembrikuu eest võrdub 278,02/30x9x33%=27,52 eurot.
4. kui FIE ei tegele ettevõtlusega, siis selle perioodi eest ei tule abikaasa eest ka sotsiaalmaksu maksta. Ettevõtlusega mittetegelemise põhjuseks võib olla nii ettevõtluse peatamine, tegevuse ajutisus või hooajalisus ning samuti tegevuse lõpetamine. Selles kuus, mil eelnimetatud sündmus toimub, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt tegutsemise päevade arvuga. FIEl ei tule edastada enda kohta andmeid Maksu- ja Tolliametile, neid saab maksuhaldur äriregistrist. Näiteks, kui FIE abikaasa oli kantud maksukohustuslaste registrisse 6. augustil ja FIE teatas äriregistri pidajale oma tegevuse peatamisest alates 27. augustist, siis arvutab FIE abikaasa eest sotsiaalmaksu 21 augusti päeva eest ehk 278,02/31x21x33%=62,15 eurot.

3.2. Sotsiaalmaksu deklareerimine

Abikaasa eest arvestatud sotsiaalmaksu peab FIE deklareerima maksudeklaratsiooni vormil ESD, mida esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kuu 10. kuupäevaks. Deklaratsioon esitatakse paberkandjal.

Vorm ESD

 SOTSIAALMAKSU DEKLARATSIOON ERIJUHTUDEL

________aasta________ kuu

Vormil ESD näidatakse maksukohustuslase ehk FIE isikuandmed: nimi, isikukood ning aadress ja kontaktandmed. Märgitakse aasta ja kuu, mille kohta deklaratsioon esitatakse. Veergudes 1 ja 2 näidatakse abikaasa andmed, kelle eest FIE maksab sotsiaalmaksu. Veergudes 3 ja 4 näidatakse kuupäev, mis ajast FIEl tekib või lõpeb kohustus maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu.
Veerus 5 deklareeritakse arvutatud sotsiaalmaks eurodes sendi täpsusega.

Näiteks, kui FIE abikaasa oli kantud maksukohustuslaste registrisse 6. augustil ja FIE teatas äriregistri pidajale oma tegevuse peatamisest alates 27. augustist, siis veerus 3 näidatakse 06.08.2012, veerus 4 - 27.08.2012 ja veerus 5 - 62,15.

Veerus 6 näidatakse FIE abikaasa sotsiaalmaksu kood 810.

Veerus 7 näidatakse sotsiaalmaksu määr 33%.

3.3. Sotsiaalmaksu tasumine

Abikaasa eest sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on maksustamisperioodile (kalendrikuule) järgneva kuu 10. kuupäev (tähtaeg erineb FIE enese avansilise makse tähtajast!). Sotsiaalmaks kantakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole, maksekorralduse viitenumbri väljale sisestatakse maksukohustuslase ehk FIE viitenumber.