Vastab Kristjan Lund, maksukonsultant, KPMG Baltics:

Käibemaksuseaduses sätestatud kasutatud kauba maksustamise erikord laieneb üksnes tehingutele kaubaga, mitte transporditeenusele. Käibemaksuseaduse § 41 lõike 1 kohaselt on erikorra rakendamise üheks oluliseks eelduseks, et kaup peab olema soetatud edasimüügi eesmärgil ja kaupa ei võeta enne edasimüüki oma ettevõtluses kasutusele. Samas on sätestatud, et kauba edasimüügi erikorda saab rakendada, üksnes juhul, kui kaup on soetatud:

• Eesti või teise liikmesriigi isikult, kes ei ole käibemaksukohustuslane;
• Eesti või teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata;
• Eesti või teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kaupa edasi müües käibemaksuga maksustamise erikorda (sellele viitab arvel olev viide käibemaksuseaduse §-ile 41 või direktiivi analoogsele sättele).

Seega saab erikorda rakendada juhul, kui müüte kaupa ja mitte teenuseid ning eeldusel, et ei ole ise seda varuosa remonditeenuse osutamisel kasutusele võtnud.

Käibemaksuseaduse § 41 lõike 3 kohaselt loetakse erikorra rakendamisel tehingu maksustatavaks väärtuseks kauba müügi- ja ostuhinna vahe ehk marginaal, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. See tähendab, et marginaal on brutosumma ja sisaldab endas juba käibemaksu, mistõttu tuleb see käibe maksustatava väärtuse leidmiseks jagada 1,20-ga. Kui kauba müügil rakendatakse nimetatud erikorda, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 37 lõike 8 punktile 7 tuleb arvele märkida „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad”. Nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama juhul, kui kaup müüakse füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks.