Vastab Aldo Vassar, advokaat, advokaadibüroo Lindeberg:

"Ületunnitöö on sätestatud töölepingu seaduse §-s 44. Ületunnitöö tegemine nõuab üldjuhul pooltevahelist kokkulepet. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokkulepe saavutada. Seega ei saa näiteks ületunnitööd kokku leppida töölepingus üldises klauslis.

Tööandja saab ületunnitööd nõuda töötajalt erandjuhtudel. Töölepingu seaduse § 44 lg 4 järgi võib tööandja töötajalt hea usu põhimõtte kohaselt nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ehk teisisõnu, tegemist peab olema eriolukorraga – eelkõige kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks. Olukorras, mis ei ole erandlik, peab tööandja leidma teise lahenduse, st saama töötajalt nõusoleku ületundide tegemiseks või võtma tööle täiendavat tööjõudu.

Teie olukorra kirjelduse järgi on ettevõtte toodang kasvanud kuudega enneolematult suureks ning tekkinud olukorra lahendamiseks nõuate töötajatelt ületundide tegemist. Nagu eelnevalt välja toodud, saab tööandja ületunnitööd nõuda ettenägematute asjaolude tõttu. Teie näite puhul ei ole isegi tegemist päevadega, vaid teie sõnul on ettevõttes toodang kasvanud kuudega. Sellist olukorda ei saa kindlasti lugeda ettenägematuks olukorraks töölepingu seaduse tähenduses ning, nagu eelnevalt selgitatud, sellises olukorras tuleb tööandjal leida teine lahendus – näiteks võtta tööle täiendavat tööjõudu.

Kokkuvõtvalt: selliste asjaolude puhul ei saa tööandja nõuda töötajalt ületundide tegemist. Seega on töötajal õigus keelduda ületunnitöö tegemisest ning tööandjal ei ole ka õigust teha selle tõttu hoiatust töölepingu seaduse tähenduses."