Vastab Helena Ilves, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Töölepingu seaduse kohaselt on alaealise töötaja põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva kalendriaastas ning seda olemata sellest, et alaealine saab kalendriaastal (töösuhte ajal) täisealiseks.

Töötaja saab nõuda põhipuhkust siis, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Seega alates töösuhte algamisest hakkab töötaja teenima endale põhipuhkust.

Kui tööleping on sõlmitud tähtajalisena ja selle kestus on lühem kui kuus kuud, puudub töötajal võimalus töösuhte ajal puhkust nõuda ja seetõttu hüvitatakse talle tema teenitud põhipuhkus rahaliselt töösuhte lõppedes.

Näide 1: töötaja töösuhe kestab 1. juunist kuni 31. juulini. 14. juulil saab töötaja täisealiseks. Töösuhte viimasel päeval, s.o 31. juulil, tuleb tööandjal töötajale välja maksta lõpparve (töötasu ja puhkusehüvitis). Kuna töötaja ei töötanud tervet aastat, siis teenis ta kahekuulise töötamise ajaga põhipuhkust 35 (kalendriaastas väljateenitavate põhipuhkuse päevade arv) / 365 (kalendripäevade arv kalendriaastas) × 61 (kalendripäevade arv 1. juunist kuni 31. juulini) = 5,84 kalendripäeva. Tööandjal tuleb 5,84 päeva eest arvutada ja maksta põhipuhkusehüvitis.

Näide 2: töötajaga sõlmitakse tähtajatu tööleping 1. juunil 2018 ning 14. juulil saab töötaja 18-aastaseks. 2018. aasta eest arvestatakse noorele töötajale 35-kalendripäevast puhkust (proportsionaalselt töötatud ajaga):  35 (kalendriaastas väljateenitavate põhipuhkuse päevade arv) / 365 (kalendripäevade arv kalendriaastas) × 214 (kalendripäevade arv 1. juunist kuni 31. detsembrini) = 20,52 kalendripäeva. 2019. aastal on töötaja täisealine ning teenib edaspidi 28 kalendripäeva põhipuhkust aastas.