Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei näe ette töötajale võimalust keelduda talle ette nähtud tervisekontrollist. Seadus ütleb, et töötaja peab läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale ning töötaja peab täitma tööandja töötervishoiualast korraldust.

Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Seadus kehtestab seega kohustused mõlemale poolele ja pooled ei saa omavahel seaduse rikkumises kokku leppida.

Tervisekontrolli tegemisel hindab töötervishoiuarst töötaja terviseseisundit ja töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale ning selgitab välja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. See tähendab, et töötervishoiuarst annab hinnangu, kas konkreetne töö või töökorraldus konkreetsele töötajale sobib. Samuti selgub tervisekontrolli käigus, kas töötajal on tööst põhjustatud tervisekahjustus. Kui töötaja käib näiteks regulaarselt mõne teise arsti juures tähendab see seda, et arst on küll kursis töötaja tervisliku seisundiga, kuid ta ei ole kursis töötaja töökeskkonnaga (töötervishoiuarst on tutvunud töötaja töökeskkonna riskianalüüsiga ja tutvunud töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega). Selle tõttu peabki töötaja läbima tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures.

Töötervishoiuarstile, nagu ka teistele arstidele edastatud terviseandmed on konfidentsiaalsed ja neid ei edastada tööandjale. Tööandjale edastab töötervishoiuarst vormikohase tervisekontrolli otsuse, milles on märgitud otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Samuti edastab ta ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ning järgmise tervisekontrolli aja. Tervisekontrolli otsuse vorm on nähtav siit https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1100/4201/5003/4.pdf#

Juhul kui töötaja ei täida tööandja korraldusi (korraldust minna tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde) võib tööandja töötajat hoiatada. Hoiatus on üks võimalusi, kuidas tööandja oma ettevõttes tööd korraldab ning töötaja tööalasele käitumisele ja töökohustuste rikkumisele reageerib. Hoiatus võib olla nii suuline kui kirjalik, kuid tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama. Kui hoiatamine ei aita ja töötaja rikub endiselt oma kohustusi, võib tööandja töösuhte üles öelda töölepingu seaduse alusel, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.