Vastab Mari-Liis Ivask, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:  Tööandja peab enne tööle asumist korraldama töötajale asjakohase juhendamise ja väljaõpe. Ta peab töötajale selgitama, kuidas konkreetseid töid õigesti ja ohutult teha ja millised on võimalikud riskid. Noore töötaja puhul tuleb juhendamisele ja väljaõppele erilist tähelepanu pöörata, sest noorel ei ole tihti eelnevaid kogemusi ja ta ei pruugi näha ette võimalikke ohtusid. Töötajat tuleb juhendada ka siis, kui tegemist on asendajaga või muu ajutise töötajaga, olenemata töösuhte pikkusest.

Juhendamine ja väljaõpe on tööandja korraldada, enamasti teevad seda kogenud pädevad töötajad. Seega tuleb tööandjal läbi mõelda, kuidas uus töötaja vastu võetakse ja kes konkreetselt teda juhendama hakkab. Juhendamine on oluline ka siis, kui töötaja tööülesanded muutuvad või lisandub uusi ülesandeid. Näiteks kui töötajat on juhendatud ja õpetatud kohviku klienditeenindaja töö osas, kuid asendamistega seoses tuleb ka köögis abitöid teha.  
Tööandja peab veenduma, et töötaja on räägitust aru saanud ning oskab ohutuid töövõtteid kasutada. Kuni tööandjal seda veendumust pole, peab töötajal olema toeks ja abiks keegi, kes tema tegevust jälgib, vajadusel korrigeerib ja vastab küsimustele. Kui töötajale ei ole selgitatud, millised on õiged töövõtted või ta ei ole juhistest aru saanud, tuleks sellest kindlasti tööandjale rääkida ja küsida vastavat juhendamist. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, mille täitmine seab ohtu tema enda või teiste elu ja tervise.