Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:

Kuna antud juhul ettevõttel aktsiisiga seoses mingeid täiendavaid kohustusi ei ole, on raamatupidamisliku kajastamise tehniline pool (milliseid kontosid kasutatakse, millised kanded tehakse jm) ettevõtte enda otsustada. Oluline on, et soetamisega seotud aktsiisimaks kui mittetagastatav maks arvatakse kauba soetusmaksumusse ja et müümata kauba aktsiisimaks kajastub bilansis varude kirjel ning perioodi jooksul müüdud kauba aktsiisimaks kasumiaruandes kaubakulu (skeem 1) või müüdud toodangu, kaupade ja teenuste (skeem 2) kirjel.

See, kuidas toimub ostu- ja müügitehingute igapäevane kajastamine, sõltub tihti ka kasutatavast raamatupidamisprogrammist ja selle võimalustest.

Pakun välja ühe võimaliku variandi:

1) Aktsiisilaos hoiul olev kaup tuleks kajastada eraldi kontol, see konto võiks olla näiteks "Kaubad vastutaval hoiul" või "Kaup aktsiisilaos". Sellele kontole tuleks kaup arvele võtta  soetusmaksumuses, kusjuures soetusmaksumusse tuleks arvata kõik väljaminekud, mis kuuluvad soetusmaksumusse  (kõik väljaminekud, mis on tehtud selleks, et kaup jõuaks aktsiisilattu s.o ostuhind, transpordikulu jm) ning mis on selleks hetkeks tekkinud (s.t eeldatavat aktsiisimaksu soetusmaksumusse ei arvata).

2) Kui kaup saadetakse aktsiisilaost ettevõtte lattu, peaks ettevõte selle võtma arvele sellele varude kontole, kus ta peab arvestust oma laos oleva kauba kohta (näiteks konto "Ladu") ning soetusmaksumusse tuleb lisada aktsiisimaks.  Kui aktsiisilaost oma lattu toimetamisega on seotud veel täiendavaid kulusid, näiteks transpordikulud, võetakse need samuti kauba soetusmaksumusse.

3) Kui kaup müüakse, kantakse  kogu müüdud kauba soetusmaksumus kuludesse.

Ettevõttel, kes ei ole registreeritud kaubasaaja, ei ole otsest kohustust pidada eraldi arvestust kaupade soetusmaksumusse kuuluva aktsiisimaksu kohta. Kuid kui ettevõte seda soovib, võib ta seda sisemises raamatupidamisarvestuses teha.

Rõhutan veel kord, et eespool toodu on ainult üks võimalikest variantidest ja selle puhul on eeldatud, et ettevõte kasutab varude kajastamisel pidevat arvestusmeetodit.

Perioodilise arvestusmeetodi puhul oleks kajastamise käik teistsugune. Kõik soetamisega seotud väljaminekud kajastatakse sel juhul  perioodi jooksul kulukontodel ning aruandeperioodi lõpu seisuga korrigeeritakse kulukontosid ning varude jääki. Samuti on toodud  kirjelduses eeldatud, et kaubaga seotud riskid ja hüved lähevad ettevõttele üle siis, kui kaup saabub aktsiisilattu. Kui lepingus on sätestatud teisiti, võib ka kauba varana arvelevõtmise aeg ettevõtte bilansis olla teistsugune.

Ajakirja Raamatupidamisuudised tellijad võivad esitada küsimusi Eesti juhtivatele advokaadibüroodele ja audiitorfirmadele.