Saata printerisse

Majutusteenuse käibemaksustamisest

Majutusteenust pakkuv Eesti käibemaksukohustuslane annab kortereid üürile eraisikule ja Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõttele. Kuidas toimub mõlemal juhul käibemaksuga maksustamine?

Vastab Mikk Tereping, maksunõustaja, KPMG Baltics:

Juhul kui korter antakse üürile lühiajaliselt (s.t kuni kolm kuud vastavalt võlaõigusseaduse § 272 lg 4 p-le 1), on tegemist majutusteenuse osutamisega käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 4 tähenduses ning sellele tehingule rakendub 9% käibemaksumäär, sõltumata asjaolust, kas teenust osutatakse juriidilisele või füüsilisele isikule. Samas tuleks arvestada ka võimalike majutusteenuse hinna sisse kuuluvate kõrvalteenustega, näiteks üldjuhul toa koristamisega.

Juhul kui korter antakse eluruumina üürile pikemaks ajaks kui 3 kuud, on käibemaksuseaduse mõistes tegemist kinnisasja (eluruumi) rendiga ning mitte enam majutusteenusega. Sellise tehingu puhul rakendub käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 2 ehk tegu on maksuvaba käibega, mis tähendab, et rendihinnale käibemaksu ei lisata ning käive deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtris 8.

Juhime tähelepanu veel asjaolule, et kui kinnisasja kasutatakse maksuvaba käibe tarbeks, puudub sellise kinnisasjaga seotud kuludelt õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kui sisendkäibemaks on kinnisasja soetamisel/parendamisel maha arvatud, kuulub antud sisendkäibemaks korrigeerimisele ning käibemaksuseaduse § 32 lg 41 kohaselt on kinnisasja puhul käibemaksu korrigeerimise perioodiks 10 aastat.

Ajakirja Raamatupidamisuudised tellijad võivad esitada küsimusi Eesti juhtivatele advokaadibüroodele ja audiitorfirmadele.