Saata printerisse

Riigikontroll tahab alles jätta vaid riigi koondaruande

Riigikontrolör Alar Karis märkis eile Riigikogu ees riigikontrolli aastaaruannet tutvustades, et riigikontroll teeb ettepaneku kaotada ära üksikute ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide raamatupidamise aastaaruanded, kuid jätta alles riigi koondaruanne.

Karise sõnul teeb rigikontroll riigieelarve seadusest lähtuvalt igal aastal 16 identse ulatusega finantsauditit ministeeriumides, riigikantseleis ja põhiseaduslikes institutsioonides, lisaks korraldab riigi majandusaasta koondaruande auditi, milles püüab üldistada probleeme, mida ministeeriumides oleme tuvastanud.

"Viimase kümne aasta kogemus on riigikontrollile näidanud, et ministeeriumide raamatupidamise aruannete kinnitamine valitsuse istungil on pelgalt formaalsus. Julgen väita, et ministrid ei kasuta ega vaja neid aruandeid otsuste tegemisel. Ja teisi olulisi riigisiseseid infotarbijaid ministeeriumide raamatupidamise aastaaruannetel peale riigikontrolli ei ole," rääkis Karis.

Ta tõdes, et kuna neil aruannetel ei ole tarbijaid, siis on vähe tarbijaid ka riigikontrolli finantsauditi aruannetes antavatel hinnangutel ministeeriumide raamatupidamise aruande õigsuse kohta. "Sellest tulenevalt teeb riigikontroll ettepaneku kaotada ära üksikute ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide raamatupidamise aastaaruanded, kuid jätta alles riigi koondaruanne. See hoiaks kokku inimeste tööaega ja ressurssi, mis kulub aruannete kokkupanemisele ministeeriumides ning kontrollimisele riigikontrollis," leidis Karis.

Ühtlasi võimaldaks see riigikontrolöri hinnangul suunata riigikontrolli ressursid ümber nende finantsteemade peale, mis rohkem tähelepanu vajavad.

"Loomulikult peab ka edaspidi säilima ministeeriumides juhtimisotsusteks vajalik finantsinfo ja ministeeriumid peavad ka edaspidi avalikustama infot riigieelarve täitmise kohta. Samuti on riigi seisukohalt oluline ministeeriumide igakuuline finantsinfo, mis esitatakse Rahandusministeeriumile ja mis on sisendiks nii riigi koondaruande kui ka riigi rahandusstatistika koostamisele," arutles Karis.

Kvaliteetne riigi rahandusstatistika võimaldab tema sõnul omakorda analüüsida ja hinnata rahanduspoliitilisi otsuseid, võrrelda riiki teiste riikidega ja tuua välja riigi rahandusseisu muutused ajas. Riigisiseselt on rahandusstatistika otseselt seotud majandusprognooside koostamisega ja seeläbi riigieelarve protsessiga. Riigiväliselt on rahandusstatistikal mõju Eesti reitingutele ja seeläbi valitsussektori laenuintressidele.

Riigikontrolli finantsauditite keskendumist riigi rahandusstatistikas kasutatava finantsinfo õigsusele toetavad ka Euroopa Liidu arengusuundumused. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Eurostat on näidanud järjest suuremat initsiatiivi, et tagada liikmesriikide korrektne ja õigeaegne rahandusstatistika, märkis Karis.

Riigikontroll on juba alustanud finantsauditi korralduse muutmist, kuid muudatuse ellurakendamine tähendab ka seaduste ülevaatamist ja seega koostööd Rahandusministeeriumiga ning arutelusid Riigikogu komisjonidega. "Loodan, et Rahandusministeeriumil on soovi uuendustega kaasa tulla," ütles Karis.

Lisainfo