Rootsi pangad teenivad pangakaartide pealt aastas seitse miljardit krooni, enamiku sellest moodustavad klientidele varjatuks jäävad maksud, selgub Rootsi kaubandusuuringute instituudi (HUI Research) analüüsist, teatab BNS viitega Dagens Nyheterile.

Pangakaardi aastamaks on umbes 250 krooni. Kuid peale selle teenib pank kaartide pealt mitu korda rohkem, mida klient ei näe, ütles Bengt Nilervall. See on esmakordne uuring, mis tõestab, kui palju kaardiomanikud tegelikult pangakaardi pealt maksma peavad. Suure osa maksudest võtavad pangad kaupmehelt kaardiostu teenustasuna.

Rootsis jõustus 2010. aastal maksuliste teenuste seadus, mis keelab kaupmehel võtta kaardimakse eest lisatasu. Kaupmees läheb sellest mööda nii, et tõstab kaupade ja teenuste hinda, mis tarbijal tuleb kinni maksta.

Arvestades kõik kaardimaksekulud kokku, sai HUI nendeks Rootsis seitse miljardit krooni aastas, mis teeb 1500 krooni kodumajapidamise kohta. Nilervall tõdeb, et pangad teenivad kaardimaksete pealt aastas vähemalt miljard krooni liigset tulu, arvestades, et tänu uuele tehnikale on kaartide kasutamine muutunud tunduvalt odavamaks.

Pankadel on makseteenuste monopol ja nad võtavad selle eest tunduvalt kõrgemat tasu kui vaja oleks, ütles ekspert. Pangakaarditehingu pealt võtab pank kaupmehelt keskmiselt 3,30 krooni ja krediitkaarditehingu pealt 10 krooni.