Rahandusministeerium märkis, et keskmise palga kasv osutus selle aasta teises kvartalis mõnevõrra positiivsemaks kui ministeerium viimases majandusprognoosis ootas. Palgakasvu mõjutas paranenud majandussituatsioon ning töötasude kasv eksportivates sektorites. Seda toetas omakorda välisnõudluse suurenemisest tingitud tootmismahtude kasv, teatas ministeerium.
Keskmine brutokuupalk oli selle aasta teises kvartalis 12.869 krooni ja brutotunnipalk 75,81 krooni, mis tähendab, et seni eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viis kvartalit järjest langustrendis olnud keskmine brutokuupalk tõusis teises kvartalis, teatas statistikaamet esmaspäeva hommikul. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,2% ja brutotunnipalk langes 1,7%.
Lauri rääkis, et "eks palgad tasapisi tõusevad. Kasv hakkab kiirenema tulenevalt sellest, kuidas inimesi rohkem tööle võetakse ja kuidas kasvab töötundide arv."
Analüütik lisas, et töötavate inimeste koormused on jõudmas maksimumini ning töötundide ja koormuste kärpimise aeg on mööda saamas. "Tasapisi haktakse ka inimesi tööle juurde võtma. Igal asjal on kuskil piir, inimene ei saa lõpmata palju ka tööd teha."
"Sektoriti on arengud erinevad, seal kus asjad on paremad ja kasv kiirem, seal tuleb ka tõus varem ja tugevam," ütles Lauri. Ta tõi näiteks töötleva tööstuse, kus palgatõus oli aastases võrdluses üle seitsme protsendi. "See on ju päris kena tõus, arvestades eriti seda, et langus oli aasta tagasi väiksem. Kenasti on jõutud 2008. aasta tasemele."
Rahandusministeerium teatas, et palgakasvu jätku toetab majandusaktiivsuse taastumine, mis avaldub ettevõtete paranenud tellimuste seisus ning samuti majandusharude optimistlikemas prognoosides.
Ministeerium tõi esile, et keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam mäetööstuse (19,4%), põllu- ja metsamajanduse (12,6%) ning elektrienergia (10,2%) tegevusaladel. Nii mäetööstuse kui elektrienergia tegevusala kiire palgakasvu tingis suurenenud põlevkivi kaevandamine ja energiatoodete tootmine ning elektrienergia ekspordi kasv.
Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kõige enam kinnisvaras (17,5%), muudel teenindavatel tegevusaladel (12,4%) ning avalikus halduses (6,2%).
Ministeerium lisas, et tööviljakuse reaalkasv ehk loodud lisandväärtus ühe töötaja kohta oli teises kvartalis kolmandat kvartalit järjest positiivne, ulatudes 9,2%-ni.
"Tööturul väheneb majanduse tõusufaasis liigkiire kasvuga kaasnenud tasakaalustamatused ja palgasurved. Tööviljakus kasvab keskmisest palgast kiiremini. Kiire tööviljakuse kasvu tõi kaasa efektiivsuse tõstmise vajadus. Paljud ettevõtted on kriisi ajal oma tegevust efektiivsemaks muutnud ning protsesse ümber korraldanud, kasutades vähem töötajaid. Samuti on ajutise lahendusena vähendatud töötundide arvu ning rakendatud osalist tööaega," selgitas ministeerium.
BNS