Sealhulgas ka käibemaksuseaduses, mille muudatused puudutavad kahtlemata ka ettevõtjaid. Allpool vaadataksegi lähemalt, mis ja kuidas on muutunud käibemaksuseaduses alates 2011. aasta algusest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadusemuudatustega võeti üle käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) muudatused ning sätestati kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord tulenevalt Euroopa Nõukogu 15.12.2009. a otsusest.

Maagaasi ja energia käibe tekkimise koht

Muudatuste tulemusena täpsustati maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Esmalt on oluline mainida, et käibemaksudirektiivi muudatuse kohaselt käsitletakse aktsiisikaubana alates 2011. aastast kõiki energiatooteid, st vedelkütuse kõrval ka tahkekütust. Käibemaksudirektiiv käsitleb aktsiisikauba mõistet põhjusel, et erandina muust kauba käibest lähtutakse aktsiisikauba maksustamisel sihtriigis ehk tarbimisriigis maksustamise põhimõttest. Üldreeglina on kauba käibe tekkimise koht lähteriik. Kuivõrd käibemaksudirektiivi muudatused laiendasid eelkirjeldatud aktsiisikauba maksustamise erikorda võrgu kaudu edastatava maagaasi ja elektrienergia käibe tekkimise koha määramisel ka võrgu kaudu edastatavale soojus- ja jahutusenergiale, on vastavalt muudetud ka käibemaksuseadust. Seega on piiriüleste tehingute korral võrgu kaudu edastatava maagaasi ning võrgu kaudu edastatava soojus-, jahutus- ja elektrienergia käibe tekkimise koht tarbija asukoht. Eeltoodu tähendab nt seda, et võrgu kaudu edastatava maagaasi ja energia müügi korral Eestist teise liikmesriiki on käibe tekkimise koht saaja asukohas teises liikmesriigis.
 

Kassapõhine käibemaksuarvestus

Kassapõhise käibemaksuarvestuse osas on muutunud see, et alates 2011. aastast võivad kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendada kõik maksukohustuslased, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel aastal (antud juhul 2010. a) ega jooksva kalendriaasta (antud juhul 2011. a) algusest arvates summat 200 000 eurot. Käibemaksuarvestuse valikust tuleb kirjalikult teavitada ka maksuhaldurit. Varasemalt võis kassapõhist käibemaksuarvestust pidada üksnes füüsilisest isikust ettevõtja. Kassapõhise käibemaksuarvestuse üldpõhimõtted sealjuures ei muutu.
 

Kinnisasja ja metallijäätmete käibe maksustamine

Lisaks eeltoodule sätestatakse muudatustega kinnisasja (välja arvatud eluruum) ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise erikord. Erikorra kohaselt maksustatakse kinnisasja ja metallijäätmete käive saaja poolt (pöördmaksustamine). Pöördmaksustamist rakendatakse üksnes juhul, kui tehing toimub maksukohustuslaste vahel. Nimetatud pöördmaksustamist rakendatakse sellise kinnisasja võõrandamise korral, mille maksustamisest on kinnisasja võõrandaja vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõikele 3 maksuhaldurit teavitanud ning tehingutele metallijäätmetega, mis on sätestatud keskkonnaministri 15. aprilli 2004. a määrusega nr 17 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“. Pöördmaksustamise korral müüjal käibemaksu deklareerimise kohustust ei teki. Ostja arvestab ja tasub müüja eest käibemaksu ja samas on tal õigus see ka sisendkäibemaksuna maha arvata.
 

Maksukohustuslasena registreerimine

Muudatusega laiendatakse ka käibemaksukohustuslasena registreerimiskohustuse piirmäära arvestuse hulka arvatavate tehingute loetelu. Registreerimiskohustuse piirmäära hulka tuleb nüüd arvata lisaks kauba ühendusesisesele käibele ka 0-%ga maksustatavate teenuste käive, kui teenus osutatakse Eestis oleva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, kellel tekib selle teenuse saamiselt oma asukohariigis maksustamise kohustus.
 

Teenuste käibe tekkimise koht

Lisaks täpsustatakse loetelu teenustest, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Nimelt sätestatakse, millal transpordivahendi rendi ning restorani- ja toitlustusteenuse osutamise koht ei ole Eesti. Transpordivahendi lühiajalisele rendile andmisel ning restorani- ja toitlustusteenuse osutamisel teises liikmesriigis ei kohaldu maksustamise üldreegel ehk teenust ei maksustata olenevalt teenuse saajast. Seega määratakse restorani- ja toitlustusteenuse osutamise koht selle teenuse tegeliku osutamise koha järgi, arvestamata kellele teenust osutatakse (maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasele). Samuti tuleb transpordivahendi lühiajalisele rendile andmise kohaks lugeda koht, kus transpordivahend tegelikult kliendi käsutusse antakse. Kui eelnimetatud teenused osutatakse väljaspool Eestit, siis võib see mõistagi kaasa tuua maksukohustuse teises liikmesriigis. Sellise olukorraga on tegemist nt ettevõtjal, kes osutab lihtsalt ühekordselt cateringi teenust mõnel Soomes või mõnes muus liikmesriigis toimuval üritusel. Siinkohal selgitatakse antud muudatustega seotud eelnõu seletuskirjas, et enamus liikmesriike rakendavad ka sellisel juhul pöördmaksustamist ehk ei registreeri välisriigi isikut asukohaga seotud teenuse osutamisel käibemaksukohustuslasena. Seega maksustamisel praktikas midagi ei muutu ja muudatus on pigem teoreetilist laadi. Samas teeb käibemaksudirektiiv selgelt vahet, kas on tegemist piiriülese pöördmaksustamisele kuuluva tehinguga või on tegemist konkreetses riigis osutatava teenusega ning sellest tulenevalt on kehtestatud ka ühendusesisese käibe deklareerimise kord.
 

Ühendusesisese käibe deklareerimine

Ühendusesisese käibe deklareerimisega seoses tuleb kindlasti rõhutada seda, et sarnaselt käibemaksudeklaratsiooniga tuleb ühendusesisese käibe aruanne esitada nüüdsest igakuiselt järgneva kuu 20. kuupäeval. Varasemalt tuli see esitada kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Esimene uue korra kohane ühendusesisene käibe aruanne tuleb esitada 20. veebruariks 2011.

Käibemaksuseaduse muudatuste foorum

Siinkohal on asjakohane mainida, et Maksu- ja Tolliameti kodulehel on alates 3. jaanuarist avatud lisaks foorum, kus kõik soovijad saavad käibemaksuseaduse muudatuste kohta esitada küsimusi, millele vastavad ühe tööpäeva jooksul Maksu- ja Tolliameti spetsialistid. Foorumisse saab siseneda Maksu- ja Tolliameti kodulehe (www.emta.ee/index.php ) kaudu või aadressilt http://foorum.emta.ee/ .
 
1. jaanuarist jõustusid mitmed muudatused ka teistes maksuseadustes, nt maksukorralduse ja tulumaksuseaduses. Ka nendes seadustes jõustunud muudatused puudutavad suuremal või vähemal määral ettevõtjaid.