Kui valitseja osutab ise vastavat teenust või teeb remonti, kasutades selleks remondifondi kogutud rahalisi vahendeid, siis peab ta laekuvaid summasid käsitlema ettemaksuna, mis sisaldab ka teenuse osutaja poolt riigile makstavat käibemaksu. See tähendab, et kui näiteks on kokku lepitud maksta 8 krooni ruutmeetrilt, siis selles summas sisalduv käibemaks viiakse välja järgmiselt: 8 krooni / 118 x 18 = 1,3 krooni. Kui teenuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis käibemaksuseadus ei sätesta kohustust esitada ettemaksu osas käibemaksuga arvet. Kui seda siiski tehakse ja esitatud arvel näidatakse remondifondi osas eraldi käibemaksu, siis olenemata sellest, kas teenust osutatakse või millal osutatakse, peab arve esitaja arvel näidatud käibemaksu deklareerima ja eelarvesse kandma.
Kui on tegemist korteriomanike poolt ühiselt kogutavate rahaliste vahenditega, millede puhul ei ole veel teada, milliseid teenuseid tellitakse või kellelt kaupu ostetakse, ei ole tegemist valitsejale laekunud ettemaksuga käibemaksuseaduse mõistes ning saadult summalt ei tule arvestada saamise hetkel käibemaksu. Selliselt kogutavate rahaliste vahendite näitamine arvel remondifondi all või eraldi sõltub korteriomanike ühisuse ja valitseja omavahelisest kokkuleppest.
Kui korteriomanike ühisus on volitanud valitsejat näiteks võtma remondilaenu ja selle abil on tehtud maja korda ning hilisemalt kogutakse raha remondifondi nime all ka pangalaenu ja intresside tasumiseks, siis panglaenu ja intresside tasumiseks kogutavatelt rahalistelt vahenditelt ei tule käibemaksu maksta.