IBAN – kontonumbrid rahvusvaheliseks
Euroopa Liidus on kokku lepitud, et alates 1. veebruarist 2014 kasutatakse maksete vahendamisel kontonumbreid vaid IBAN kujul. IBAN ehk inglise keeles international bank account numbertähistabki rahvusvahelist kontonumbrit. Täna Eestis kasutusel olevatest kontonumbritest erineb IBAN eeskätt selle poolest, et mõned tähed ja numbrid tulevad juurde ning kontonumber tervikuna on vastavuses rahvusvahelise standardiga. Näiteks tänane kontonumber 99 1234 5678 9012 on IBAN süsteemis EE90 9910 1234 5678 9012. Seega tänasega võrreldes on lisandunud numbrile Eesti tunnus (EE), kahekohaline kontrolljärk (99) ning panga tunnus (10). IBAN kujul kontonumbri saab iga ettevõtja ning ka eraklient oma pangalt. Ühtsel standardil põhinevatele kontonumbritele üleminek on vajalik selleks, et euromaksed liiguksid Euroopa Liidu piires sujuvalt ning tõrgeteta.
Mida see ettevõtjale endaga kaasa toob?
Peamine muudatus puudutab arveldusalase informatsiooni panka edastamist ning pangast saamist. Ärikliendi internetipangas kannab vajalike muudatuste eest hoolt pank – seda näiteks maksekorralduse sisestamise vormide ning ettevõtjale IBAN kujul informatsiooni edastamise osas. Ka näiteks määratud maksete juures muudab pank kontonumbrid automaatselt IBAN-kujule.
Kui ettevõte kasutab aga majandustarkvaras eksport- ja import funktsioone, võivad vajalikud muudatused olla suuremad. Klientide, tarnijate ning ka töötajate kontonumbrid tuleb neis süsteemides viia IBAN-kujule, et panka maksekorraldustega edastav informatsioon oleks hiljem juba sobival kujul. Enamasti tähendab see väikest tarkvaraarendust ning on mõistlik planeerida see tegevus 2013. aastaks ka oma ettevõtte eelarvesse. Samuti peaks ettevõtja jälgima, et tema enda väljastatud arvetel oleks sellest tähtajast alates kontonumbrid IBAN-kujul kirjas.
ISO – failivahetus pangaga uutele alustele
ISO20022 on rahvusvaheline standard finantssõnumite vahetamiseks. ISO20022-ga seotud teemad tulevad tähelepanu alla ettevõtjatel, kes saadavad maksekorraldusi panka failina. Ettevõtteid, kes sisestavad maksekorraldusi internetipangas käsitsi, see muudatus ei puuduta. Euroopa Liidus on kokku lepitud, et samuti alates 1. veebruarist 2014 peavad ettevõtted pangaga informatsiooni vahetamisel kasutama justnimelt ISO20022 vormingus faile. Tänu sellele muudatusele kaovad tehnilised takistused juhul, kui soovitakse valida makseteenuse osutaja mõnest teisest liikmesriigist. Ühesuguste failiformaatide kasutuselevõtt aitab seda teha ilma, et tekiks vajadus täiendavate tehniliste muudatuste järele. See peaks omakorda aga suurendama konkurentsi makseteenuse osutajate vahel. Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina õigus anda ettevõtetele selle muudatuse sisseviimiseks täiendav üleminekuaeg, mis ei või aga siiski ulatuda kaugemale kui 1. veebruar 2016. Otsuse tähtaja kohta teeb Rahandusministeerium hiljemalt 2013. aasta veebruariks ning siis on ka lõplikult selge, kas Eesti ettevõtjad peavad muudatused sisse viima juba järgmise aasta jooksul või on selleks aega veel kaks aastat. Igatahes tuleb seoses üleminekuga uuele rahvusvahelisele failiformaadile teha muudatusi ettevõtte majandustarkvaras ning ka seda tasub hakata aegsasti planeerima ning ellu viima. Ülepiirilistel ettevõtetel, kes kasutavad erinevates riikides ühte ja sama majandustarkvara, on mõistlik uurida, kas mõnes riigis on juba ISO formaat pangasuhtluses kasutusele võetud. Samuti tasub tähele panna, et sellist arendustööd on mõistlik planeerida kogu ettevõtete grupi jaoks korraga.
Mis saab otsekorraldusest?
Üks suur arveldusteenus, mida üleeuroopalised arengud samuti puudutavad, on otsekorraldusteenus. Siin seisavad kogu Euroopas ees suuremad muudatused ja selge on see, et Eestis täna toimiv otsekorraldus selle tänasel kujul enam jätkuda ei saa. Millise suuna Eesti valib, sõltub teenuspakkujate ning klientide omavahelisest kokkulepetest. Ühena alternatiividest on kaalumisel Soome eeskujul üleminek otsekorraldusteenuselt automaatselt tasutavatele e-arvetele. Peagi loodame seda teemat lähemalt tutvustada.