Investeerimisõpikud ütlevad, et suhteliselt turvalisteks investeeringuteks on võlakirjad. Tänu garanteeritud intressidele kindlustavad need investoritele inflatsiooni ületavad rahavood. Madalate intressitasemete tõttu on ka turvaliste võlakirjade tulusused langenud liiga madalale, kõrgemate intressidega võlakirjad on aga riskantsemad.
Üheks võimaluseks on investeerida kõrge dividenditootlusega ettevõtete aktsiatesse. Tõsi, aktsiate risk on küll võlakirjadest suurem, kuid viimased aastad on näidanud, et ka algselt üsna turvalised riiklikud võlakirjad võivad hiljem osutuda üsna riskantseteks.
Dividenditootlus on aastas välja makstavate dividendide suhe aktsia hinda. Oletame, et mingi ettevõtte aktsia hind on 100 eurot ja see ettevõte maksis eelmise majandusaasta eest dividende kaks eurot, siis selle aktsia dividenditootlus on 2,0 protsenti. Mida kõrgem on aktsia dividenditootlus, seda suuremat garanteeritud või peaaegu garanteeritud tulusust on aktsialt oodata. Kui ettevõtte aktsia dividenditootlus on neli protsenti tähendab see, et investeeringu tulusus peaks olema inflatsioonist kõrgem, eeldusel, et aktsia hind jääb vähemalt samale tasemele.
Kui investeerimise eesmärgiks on korralike dividendide saamine, siis tuleks reeglina otsida võimalikult suure dividenditootlusega aktsiaid. Kuid siin on omad ohud. Suur dividenditootlus tähendab ühelt poolt seda, et ettevõte maksab suuri dividende, aga võib tähendada näiteks ka seda, et dividende makstakse suhteliselt tagasihoidlikult, aga aktsia hind on millegipärast nii palju langenud.
Väga heaks näiteks selle kohta, kuidas aktsia hinna langus on tõstnud selle dividenditootluse hiiglaslikuks, on Nokia. Nokia maksis eelmise aasta majandustulemuste eest dividende 40 senti aktsia kohta, mis aktsia praeguse hinnataseme juures annaks dividenditootluseks fantastilised 19 protsenti. Ajalooliselt on mobiiltelefonide tootja dividenditootlus paari protsendi kandis. Kõrge dividenditootlus on just tänu Nokia aktsia hinna kukkumisele aastakümnete madalaimale tasemele. Võib arvata, et järgmisel aastal Nokia nii palju dividende ei maksa, pole välistatud, et ettevõte loobub omanikutulu maksmisest täielikult, mis tähendab, et dividenditootlus ei peegelda reaalust.
Suhteliselt petlikud on dividenditootlused ka Eesti börsiettevõtete jaoks. Meie börsil noteeritud ettevõtetest omavad dividendipoliitikat ainult kaks – Harju Elekter ja Premia Foods. Harju Elekter maksab dividendideks kolmandiku majandusaasta puhaskasumist ja lisaks makstakse edasi ka muudelt finantsinvesteeringutelt saadud dividendid. Premia Foodsi dividendipoliitikaks on maksta välja kuni 30 protsenti eelmise aasta puhaskasumist. Ehkki mullu sai toiduainete tootja kahjumit, maksis ettevõte omanikutulu ka sel aastal. Harju Elekter on ka ainus börsiettevõte, kes on maksnud dividende kõikidel aastatel – 15 aasta jooksul kokku 91 senti aktsia kohta. Teiste ettevõtete dividendide väljamaksmine sõltub peamiselt suuromanike tahtest või suvast.
Mõnevõrra lihtsam on USA börsidel noteeritud aktsiatega. Kui Eesti ja Euroopa börsiettevõtted maksavad dividende reeglina kord aastas päras aktsionäride üldkoosolekut, kus koosolek ettepaneku kinnitab (või lükkab selle tagasi), siis Ühendriikides makstakse omanikutulu reeglina kord kvartalis. See tähendab, et need ettevõtted, kes dividende maksavad, teevad seda üsna stabiilselt ja juhul kui mõni otsustabki dividende vähendada või nende maksmise lõpetada, saavad investorid sellele kiiremini jälile. USA börsiettevõtete dividendiotsused tehakse nõukogude poolt.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis