Saata printerisse

Mida teha kui KÜ omanikud ei taha korteri eest maksta?

Korteriühistu. Omanik (ema) suri 2009. aastal. Samal aastal pandi tütar vanglasse. 2010 aasta septembris vabanes vanglast poeg. Ükski neist ei võta enda peale kohustust maksta korteri eest ega taha vastu võtta pärandit, kuna riigilõiv olevat 5000 krooni (kas see on tõsi?). Mida saab korteriühistu ette võtta?

VASTUS:
Antud juhul võtmerolli mängib ema surmakuupäev. Alates 01.01.2009 hakkas kehtima uus pärimisseadus, selle kohaselt pärijad (poeg ja tütar) võivad pärandist ja sellega seotud kohustustest loobuda kolme kuu jooksul pärast testamenditegija (ema) surma. Kirja järgi otsustades polnud seda antud juhul tehtud.
Selleks, et korteriühistu saaks nõuda võla tasumist, peab ta ise algatama pärimise protseduuri, pöördudes notari poole. Notar peab selgeks tegema, kas oli koostatud testament või ei olnud. Kui testamenti pole koostatud, siis notar kinnitab pärijate õigusi ja kohustusi. Pärast seda on korteriühistul õigust rakendada lepinguõiguse seaduse paragrahve ning nõuda võlgade tasumist.

Sofja Pevzner
juriidiline konsultant
Larssen CS

Küsimus (sama juhtumi puhul):
Nüüd selgus, et testament oli koostatud kahele pärijale, kellest üks istub praegu vangis ja ei taha pärandist loobumise avaldusele alla kirjutada. Mida me peame tegema?

VASTUS:
Kuna pärandist loobumise avaldusele pole allakirjutatud kolme kuu jooksul pärast testamenditegija surma, siis tütar peab pärandi vastu võtma. Kui tütar ei kavatse kutsuda notarit vanglasse ega maksta pärimise vormistamise eest notari tasu ja riigilõivu, siis on korteriühistul õigus ise algatada pärandi üleandmise protseduur. Selleks on vaja pöörduda notari poole, kes kinnitab testamendi olemasolu, samuti seda, et testamendist pole loobutud ning seda, et korteriühistu on võlausaldaja. Pärast seda saab korteriühistu õiguse nõuda võlgnikelt võla tasumist.

Sofja Pevzner
juriidiline konsultant
Larssen CS