Saata printerisse

Vis-a-vis: "Külalise" mõiste seadusandlikes aktides

Kas seadusandlikes aktides on määratud mõiste “KÜLALINE”. Küsimus puudutab kulusid, mis on seotud külaliste vastuvõtuga. Kas “külaline” võib olla samast linnast mis vastuvõttev firma? Sellele vastavalt ka kulud: sõidud, toitlustus ja kultuuriüritused.

VASTUS:
Mõiste “külaline” määratlus maksuseadustes ei esine. Kui mõiste ei ole seadusega määratletud, kasutatakse sõna üldtuntud tähendust. On ju selge, et külaline on kõrvaline isik. Maksu- ja Tolliamet annab külalistele veel lisamääranguid:
  • äriühingul puuduvad külalistega lepingulised suhted;
  • üldjuhul võivad külalisteks olla äripartnerid, kliendid jne;
  • mingil juhul ei või külalisteks olla füüsilised isikud, keda on mainitud tulumaksuseaduse paragrahvi 48 lõigetes 3 ja 6.
Tulumaksuseaduses ei ole sätestatud, kust peab külaline saabuma (ja kas ta  peabki saabuma – külaliste vastuvõtukulud võidakse teha ka väljaspool Eestit), järelikult võib külaline olla ka ühest võõrustava firma linnast.

Jelizaveta Litau,
maksukonsultant,
ajakirja Raamatupidamisuudised juht