BNS vahendab, et plaanitav maksureform on laiahaardeline ja ühekordne sündmus, mis vältimatult mõjutab eelarvedefitsiiti, ütles Läti keskpanga juht Ilmārs Rimšēvičs Läti televisioonile. Sel põhjusel on vaja reformikavale, mis Rimšēvičsi hinnangul võiks defitsiiti 1,5-2 protsendi võrra suurendada, saada heakskiit ka Euroopa Komisjonilt.
Kuigi maksureform suurendab Läti 2018. aasta defitsiiti, toob see tulevikus eelarvele kasu, märkis Rimšēvičs. "Maksureform on äärmiselt vajalik. Mõnes mõttes on see ajalolooline hetk – me oleme 15 aastat sellest rääkinud ja virisenud, et siin on kõik halb."
Rimšēvičsi sõnul on reformil positiivne mõju elanike sissetulekutele ja ka ettevõtted ainult võidaksid sellest. Samas riigieelarve kannab suurema osa negatiivsetest mõjudest. Lisaks väheneb ka kohalike omavalitsuste rahastamine, mida tuleks Rimšēvičsi hinnangul kompenseerida.
Läti rahandusministeerium plaanib ulatuslikku maksureformi, milles muuhulagas maksustatakse kuni 45 000-eurose aastatulu 20-protsendise tulumaksuga ja sellest suurema tulu 23-protsendise tulumaksuga. Miinimumpalk tõuseks kava kohaselt 430 euroni kuus ja solidaarsusmaks kaotatakse. Rahandusministeerium tahab kehtestada diferentseeritud maksuvaba miinimumi 0-300 euroni, see tähendab null-miinimum on 1350-eurose palga puhul, 300-eurone miinimum alampalga puhul. Rahandusministeerium tahab ka suurendada pensionäride maksuvaba miinimumi. Käibemaks jääb endiseks - 21 protsenti, kuid kavatsetakse laialt rakendada pöördkäibemaksustamist. Ministeerium tahab suurendada aktsiise, hasartmängumakse ja korrastada kinnisvaramaksuga seonduvat.
Rahandsuministeerium tahab säilitada ettevõtte tulumaksu, vähendades mikroettevõtte käibeläve 100 000 eurolt 40 000 eurole ja dividendid maksustada 20-protsendise maksuga.
Ministeerium töötas välja ka ettepanekud tervishoiu rahastamise parandamiseks. Esimeses variandis tahetakse sotsiaalmaksust eraldada meditsiinile üks protsent ehk 167 miljonit eurot. Teises variandis suurendatakse patsientide tasu, kui patsient ei maksa sotsiaalmaksu, kolmandal puhul suurendada käibemaksu 1 protsendipunkti võrra, mis annaks 80 miljonit lisaeurot.
