Eelmisel aastal sai ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett 91 protsenti tarbijatest. Ülejäänud elanikkond sai vee individuaalsetest puur- ja salvkaevudest. Valitsuse järgmise aasta sihttase on varustada nõuetele vastava joogiveega 95 protsenti ja 2016. aastaks kõik tarbijad, seisab dokumendis.
Valitsuse hinnangul on veemajanduses oluline probleem ka reovee puhastamine ning 2016. aastaks peavad nõuetele vastavad reoveepuhastid olema kõigis üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladel. Ülemöödunud aastal olid nõuetekohased seadmed 88 protsendil vastava reostuskoormusega aladest ning järgmiseks aastaks on kavandatud varustada 95 protsenti.
Valitsuse hinnangul oli eelmise aasta seisuga kehvas seisundis ligikaudu 66 protsenti pinnaveest, põhjaveekogumitest ei olnud heas seisundis ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, kuid Eesti peamise joogiveeallika ehk põhjavee üldseisundi võib lugeda heaks.
Amortiseerunud reoveesüsteemidest satub reovesi pinna- ja põhjavette, põhjustades Läänemere ja siseveekogude eutrofeerumist. Eestis on ka jätkuvalt riikliku tähtsuse ja suure negatiivse keskkonnamõjuga korrastamata jääkreostusobjekte, mis reostavad põhjavett, seisab dokumendis.
