„Meil oli ühistus juba pikalt teemaks, et meie 40-aastane maja vajaks renoveerimist, mh katuse remonti, küttesüsteemi ja liftiajamite uuendamist. Kahe maja peale on meil kokku 215 korterit, seega oli töömaht väga suur,“ meenutab Kirsi tänav 6/8 korteriühistu juhatuse esinaine Oksana Šamlova. Teda ennast häirisid kõige enam halvas seisus vanad betoonist rõdupiirded, mis olid muutunud ohtlikuks.
Kuna enamik korteriomanikke rõdu remonti väga oluliseks ei pidanud, telliti ehitusekspertiis. Ja mis selgus? Ehitusinseneride Elmet Eini ja Indur Põldaru ekspertiis näitas, et üle 40 aasta remontimata üheksakorruseliste hoonete rõdupiirete teraskonstruktsioonist kinnitused olid roostetanud, seinapaneelide välisserva betoon oli pragunenud ning piirete betoonkaitsekiht hakkas juba armatuurvõrgult eemalduma. See tähendas, et sealt võivad eralduda betoonitükid, mis on eluohtlikud hoone ümbruses viibijatele.
„Juhatuse liikmed ei ole diplomeeritud spetsialistid ja seetõttu soovitan alati lasta teha ametliku ekspertiisi ning kutsuda eksperdid ka koosolekule, et nad saaksid eksperdina inimeste küsimustele vastata,“ ütleb Šamlova. Ta lisab, et nende ühistus on koosolekud alati kahes keeles ning juhatuse liikmed ei tule mitte lihtsalt kohale midagi rääkima, vaid teevad alati presentatsiooni ning esitavad asjakohaseid materjale.
Ekspertide koosolekule kutsumise mõte oli esiteks informeerida elanikke ohtudest ning renoveerimise vajalikkusest ja teiseks teha neile ettepanek tellida terve maja renoveerimise projekt. Arutluse all olid mitmed küsimused. Kas kaasata KredEx? Milline projekteerija valida? Kas tellida põhi- või tööprojekt? Millised tööd sel korral ette võtta?
Projekteerija ja tehnilise konsultandi pealt ei ole mõtet kokku hoida
„Kui renoveerimise otsus oli tehtud, kohtus juhatus mitmete projekteerijate ja tehniliste konsultantidega, et leida neist parim. See ei ole kokkuhoiu koht, vaid tuleb tõesti vaadata spetsialisti kogemust, teadmisi, tausta, haridust ja soovitajaid. Samuti soovitaksin tellida mitte hinnapakkumiseks tehtava põhiprojekti, vaid töömeeste juhisena mõeldud palju täpsema tööprojekti. See on küll kallis, aga ehituse käigus saab sel juhul palju sujuvamalt töid muuta ja ei pea iga liigutuse eest juurde maksma,“ ütleb Šamlova.
Lisaks rõdudele otsustas ühistu ette võtta ka fassaadi ja katuse renoveerimise, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemi ning liftiajamite ja trepikodade uuendamise koos fonoluku ning uste vahetamisega. Selleks kasutati KredExi 40% toetust. Seega vaatasid projekti põhjalikult üle nii riiklikult tunnustatud eksperdid kui ka KredExi spetsialistid. Renoveerimisele läks sisuliselt kogu maja, välja arvatud küttesüsteem, mida mõned aastad tagasi juba uuendati. KredExist saadi 1,2 miljonit eurot, mis oli tollal suurim nende välja antud toetus.
Kuidas 215 ühistu liiget nõusse saadi, et laenu võtta?
Majad aadressil Kirsi 6 ja 8 on tõesti hiigelsuured ja see tähendas juhatusele meeletut töökoormust, et selgitada kõigile renoveerimise tausta ning üldkoosolekul osalemise vajalikkust. „Ukselt uksele käimine võttis oma 1,5 kuud. Koputasime inimeste südamele, et ühistu on juba väga palju vaeva näinud ja kõik on renoveerimiseks valmis, aga üldkoosolek peab hääleenamusega selle otsuse kinnitama. Saatsime e-kirju, suhtlesime Facebookis, panime teateid üles ning postitasime kirju postkastidesse. Väiksema majaga on see protsess kindlasti lühem ja lihtsam,“ räägib juhatuse liige.
Väga oluline oli Šamlova sõnul välja tuua projekti ligikaudne hind, näidata kalkulaatoril arvutusi ning sõnastada korrektselt üldkoosoleku otsus, millele eelnes konsultatsioon laenuhalduriga „Tegime elanikele võrdluse: kui palju praegu maksame ja kui palju hakkame maksma tulevikus. Rääkisime, et pärast fassaadide ja katuse uuendamist saame küttekuludelt kokku hoida. Tähtis on otse välja öelda, et jah, maksame küll rohkem, aga selle eest saame edaspidi elada nagu uues majas. Kooskõlastasime korteriomanikega ruutmeetri hinna ja maksimaalse laenusumma.“
Samuti on juhatuse töö tagada, et kogu protsess oleks läbipaistev ja aus. „Õnneks meil vaidlustusi ei tulnud ja tänaseks on väga suur osa töödest juba tehtud. Väga meeldiv on inimestelt positiivset tagasisidet saada: näiteks, et korter on palju soojem, küttekulud madalamad ning tänu ventilatsioonitöödele õhk korteris tunduvalt värskem ja parem. Renoveerimise kasu on tunda juba enne tööde lõppu!“
Neli soovitust, et renoveerimisprotsess oleks sujuv:
- Üldkoosoleku otsuse vormistamisel laenu võtmiseks kasutage panga koostatud vorme.
- Eelistage tööprojekti, mitte põhiprojekti.
- Kaasake eksperte ja kui kahtlte milleski, siis küsige teist arvamust.
- Kaasake algusest peale jurist.
Gerli Ramler, vabakutseline ajakirjanik
