01.06.2018 Reede
Eestlased ei kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud on oma eluea pikkuse suhtes optimistlikud - naised prognoosivad oma elueaks üle 87 aasta ja mehed 85 aastat. Vaid 28% vastanutest ei ole oma pensionipõlve suhtes positiivselt meelestatud, kuid rahaliste vahendite osas, millega oma pensionipõlve kindlustada, tuntakse end ebakindlalt. Iga kolmas vastaja plaanib töötada pärast ametliku pensioniea saabumist ning trendi tugevus sõltub vastaja sissetulekutest.
Kui Eesti Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste eluiga 73 aastat, siis elanike enda meelsust arvestav SEB pensionivalmiduse uuring näitab elanike eluea prognoosi optimistlikumas valguses. Vastaja vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes tugevalt ning kui 30-aastastest usub ainult 26%, et nad elavad kuni 80 eluaastani, siis on see veendumus 50-aastaste seas juba 33%.
„On inimlik, et me soovime elada pikka ja täisväärtuslikku elu. Kuid meil on kalduvus eeldada, et reaalne pensionil olemise aeg on lühem, kui ta tegelikult on. Oodatava eluea statistika näitab, et inimese pensionil oleku aeg on küllalt pikk ning seetõttu tuleb meil aegsasti mõelda oma pensioni sissetuleku finantseerimise peale. Harjumus oma pensioni sissetulekut planeerida juurdub eestlaste seas tasapisi. Planeerimise juures on oluline, et ideest, kuidas enda pensionipõlve finantseerida, jõutaks ka tegudeni. Ehk kui nähakse alternatiivina investeerimist, siis tuleks sellega võimalikult vara alustada, sest aeg töötab meie kahjuks,“ kommenteeris uuringu näitajaid SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Ligi pooled Eesti elanikest soovivad jätkata tööl käimist ka pärast 60. eluaastat ning lõpetaksid töökarjääri alles 80. eluaasta jooksul. Mida kõrgem on vastaja sissetulek praegu, seda tugevam on tema veendumus ka vanemas eas edasi töötada. Trend puudutab ligi 60% vastajatest, kui tema sissetulek läheneb 2000 eurole kuus. Seevastu alla 1000-eurose kuusissetulekuga vastajaist soovib tööd ka pensionieas jätkata 42%.
„Näeme selgelt, kuidas hästitasustatud spetsialistid tunnevad end tuleviku suhtes kindlamalt, sest suudavad suurema tõenäosusega oma kogemuste ja teadmistega luua tööturul väärtust ka kõrgemas eas. Seevastu suuremat tähelepanu peaks pöörama väiksema sissetulekuga elanikkonnale, kes tööturult soovib lahkuda varem ja sellest tulenevalt on oht langeda alla vaesuspiiri. Kuidas tagada neile majanduslikult suurem kindlustatus ning soov olla ka pikemalt tööturul,“ küsis Holst.
SEB Pensionivalmiduse uuring kaardistab Baltimaade elanike pensionialaseid teadmisi, usaldust pensionisüsteemi vastu, inimeste käitumist pensioniks kogumisel ja kindlustunnet tulevase pensioni suhtes. 2018. aasta vastanute arv on 1500, sh Eestis võttis uuringust osa 500 inimest. Selle aasta uuringu fookus oli suunatud elanikkonna eelistustele pensionifondide ja investeerimisvaldkondade vallas ning Eesti pensionisüsteemi reformimise vajadusele.
Märksõnad
