Eelarvamuste seljatamine
Eesti Töötukassa tööandjate teavitamise ja nõustamise teenusejuht Külliki Bode sõnul on tööandjate suhtumine erivajadustega inimestesse aja jooksul väga palju paranenud. „Tänu erivajadustega inimeste pildil olemisele ja edulugude rääkimisele on tõusnud tööandjate teadlikkus,“ sõnas Bode. „Tööandjate sõnul motiveerib neid vähenenud töövõimega inimest palkama eelkõige see, kui nad leiavad pädeva inimese, kes tahab tööd teha. Kui meeskonda leitakse sobiv töötaja, ollakse valmis mõistlikkuse piires kohandusi tegema,“ kommenteerib teenusejuht.
Füüsiline ja vaimne valmidus
Ettevõtte juhil, kes plaanib tööle võtta erivajadustega isiku, tasub esmalt ette valmistada kollektiiv ja avatult rääkida võimalikest erivajadustest, nt kuulmispuude korral igapäevane suhtlemine, füüsiliste takistuste korral võimalusest leida tugiisik jne. Kindlasti tuleb eelnevalt uurida ka erivajadusega inimeselt, millest ja kuidas võiks tulevasi kolleege informeerida. Vähenenud töövõimega inimese ja tööandja vaheline avatud suhtlus on siinkohal väga oluline, sest enamasti ei soovi keegi ju kandideerides öelda, et tööle asumisel või töötamisel võivad esineda takistused.
Paljudel juhtudel ei kaasne erivajadustega töötaja palkamisel suuri ümberkorraldusi, vaid piisab õigesti tehtud kohandustest töökohal või liikumisteede hoolikast läbimõtlemisest. Ka siin tasub parema töökorralduse ja liikumise osas esmalt nõu pidada erivajadusega töötajaga ning konsulteerida töötukassa juhtumikonsultandiga, kes saavad anda enda kogemusest tulenevalt väärt nõu, kuidas koostöö sujuma panna.
„Töötukassa toetab tööandjat lisaks nõustamisele erinevate teenuste ja toetustega. Abi ja nõu saab töökoha kohandamisel ja abivahendite kasutamisel, vajadusel toetakse tugiisiku teenuseid. Riik toetab tööandjat ka sotsiaalmaksu tasumisega tööandja eest,“ tutvustab Bode.
Enamasti on vähenenud töövõimega inimene suuteline teatavaid tööülesandeid tegema täiskoormusel ning nad on suutelised oma ülesandeid iseseisvalt täitma. Vajadusel kompenseerib töötukassa nii töötajale kui ka tööandjale lisateenused või -kulud.
Head praktikad
Külliki Bode sõnul on mitmed tööandjad juba kohandanud ettevõtte töökeskkonda või loonud erivajadustega inimestele sobivad tingimused, neid asjatundlikult toetanud ja juhendanud ning tervikliku meeskonna kujunemisele kaasa aidanud.
„Töötukassa pakutav nõustamisteenus on abiks olnud paljudel juhtudel ning selle eesmärgiks on eelkõige suhtlemisel tekkivate raskuste lahendamine,“ sõnab Bode.
Ta toob näite, kus tootmisettevõttesse oli tööle asumas viipekeelne kurt mees ja tulevaste töökaaslaste ebakindluse põhjuseks oli, et keegi neist ei osanud viipekeelt ega teadnud, kuidas temaga suhelda. Nõustamisel küsiti konsultandilt näiteks seda, kas võib mehele tere öelda ja kuidas seda teha, kuidas suhelda temaga viipekeelt oskamata ning kas ta suu pealt lugeda oskab. Nõustaja oli eelnevalt tööleasujaga vestelenud ja selgitanud välja, et mees eelistab suhelda SMS-ide ja e-posti teel ning vastab mõlemal juhul kiiresti. Nõustaja rääkis mehe soovidest ülejäänud kollektiivile ja asjatud hirmud saidki seljatatud.
Kaubanduses kohtame aga üha enam kuulmislangusega töötajaid, kes kannavad nt rinnasilti, mis palub probleemide korral kolleegi poole pöörduda. Enamasti suhtuvad kliendid ja kolleegid sellistesse olukordadesse hästi.
Kuna iga inimese vajadused on erinevad, tasub ettevõtjal julgelt pöörduda töötukassa poole, kus nõustamisteenus on tasuta.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vähenenud töövõimega inimesele sobiva töökeskkonna loomine saab alguse ettevõtja valmisolekust seda teha ja mõlema poole avatud suhtlemisest.
Ettevõtja, kes soovib palgata vähenenud töövõimega inimesi, saab nõu küsida ja teenuste osas teadmisi täiendada töötukassa portaalis.
Autor: tooelu.ee
