Reede, 11 August 2017 10:24

Soovin palgata välismaalast!

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Katrin Sarap,  vandeadvokaat, partner
Katrin Sarap, vandeadvokaat, partner NJORD Advokaadibüroo
Lühiajalise töötamise registreerimine on mõnevõrra lihtsustunud.

„Selle sajandi võitjad on need, kes tööturu muutusteks valmis on,“  ütles president Kersti Kaljulaid äsjasel tööandjate aastakonverentsil Tuulelohe Lend 2017. See lause kannab endas sisukat ideed, et praegust töötajate ja tööandjate omavahelist õiguslikku suhet tuleb kahtlemata nüüdisajastada ning paindlikumaks muuta. Olemasolev suhe ei toimi eesmärgipäraselt eelkõige tööaja osas. Juba pikemat aega valitseb mitmes valdkonnas olukord, kus tööandjal ei ole võimalik leida kohalikku tööjõudu. Võimalus palgata töötajaid välismaalt on jaanuaris 2017 jõustunud välismaalaste seaduse muudatuste tõttu mõnevõrra lihtsustunud. Siinkohal toon välja olulisema.

Lühiajaline töötamine

Välisriigi kodaniku töölevõtmise eelduseks on elamisluba. Tööluba kui sellist välismaalaste seadus ette ei näe. Lühiajaline töötamine ilma elamisloata

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Eesti tööjõukulude kasv oli kolmandas kvartalis üle EL-i keskmise

    Kolmandas kvartalis ületas Eesti tööjõukulude kasvutempo mitmekordselt Euroopa Liidu keskmist, ent jäi alla Lätile ja Leedule. Tunnipõhises arvestuses kasvas tööjõukulu kolmandas kvartalis aastaga euroalas 2,5 protsenti ning kõikide EL-i riikide seas 2,7 protsenti, selgub Eurostati andmetest. Teises kvartalis oli kasv vastavalt 2,3 ja 2,7 protsenti.

  • Eestis on vabu töökohti Euroopa keskmisest vähem

    Euroala vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis 2,1 protsendil, Eestis on vabade töökohtade määr 1,9 protsendiga allpool Euroopa Liidu (EL) keskmist.Vabade töökohtade määr püsis kolmandas kvartalis teise kvartaliga võrreldes samal tasemel, 2,1 protsedil, aasta varasemaga võrreldes aga suurenes määr 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eurostati andmetest. EL-is tervikuna püsis määr samuti teise kvartaliga samal tasemel 2,2 protsendil.

  • Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot
    Valitsus kinnitas miinimumpalgaks 540 eurot Valitsus kehtestas neljapäevasel istungil uuest aastast tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja miinimumpalgaks 540 eurot kuus.
  • Riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

    Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

  • Töötukassa kinnitas järgmise aasta eelarve

    Tänasel koosolekul kinnitas nõukogu ühehäälselt töötukassa järgmise aasta eelarve, mille kohaselt planeeritakse töötukassa tuludeks 564,8 miljonit eurot.

    Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmaksetest töötajate sihtfondi 131 miljonit eurot ja tööandjate sihtfondi 70,5 miljonit eurot, riigieelarvest eraldatakse 328,6 miljonit eurot ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koos riikliku kaasfinantseeringuga 34,6 miljonit eurot. 

    Töötukassa kuludeks on 2019. aastal planeeritud 531,5 miljonit eurot. Kulud kindlustushüvitistele, toetustele ja tööturuteenustele on kokku 486,9 miljonit eurot ning töötukassa tegevuskulud on eelarves 44,7 miljonit eurot. Võrreldes käesoleva aastaga kasvavad tuleval aastal kulud ennekõike töövõimetoetusele, erijuhtudel sotsiaalmaksule ning vähenenud töövõimega inimestele teenustele.

    Tööd otsivate ja töötavate inimeste oskuste arendamisele ja koolitamisele on töötukassa tuleva aasta eelarves planeeritud 22,6 miljonit eurot.

    Lisaks eelarvele kinnitati töötukassa 2019. aasta aastaplaan.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes