Kolmapäev, 11 Juuli 2018 11:46

Jokk-skeeme tasub kohtus testida

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kristina Schotter, vandeadvokaat
Kristina Schotter, vandeadvokaat Advokaadibüroo COBALT

Kui kaks võrdse osalusega aktsionäri on lõplikult tülli pööranud ja ei suuda enam milleski kokku leppida, siis leiab lahenduse kohtust.

Tegemist on klassikalise patiseisuga. Kui kahele aktsionärile kummalegi kuulub 50% aktsiatest, saab aktsionäride otsuseid vastu võtta vaid nii, et mõlemad aktsionärid hääletavad poolt. Tüli korral võivad aga seltsi jaoks olulised otsused vastu võtmata jäädagi.

Äriühingul on kohustus esitada kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest äriregistrile oma möödunud majandusaasta aruanne. Kui üks kahest 50% osalusega aktsionärist keeldub pahatahtlikult mitmeid aastaid järjest hääletamast aruannete kinnitamise poolt, võib seltsi ähvardada registrist sundkorras kustutamine. Sellele võib omakorda järgneda likvideerimismenetlus ja seltsi vara sundkorras müük. Registrist võidakse selts kustutada ka likvideerijat määramata.

Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus lõid oma hiljutiste lahenditega pretsedendi taolise patiseisu lahendamiseks. Kohtud leidsid, et aktsionäril ei ole õigust sisulisi põhjusi esitamata ja pahatahtliku eesmärgiga keelduda majandusaasta aruannete heakskiitmisest. Juhtudel, kus seadus näeb äriühingule ette kohustuse teatud otsus vastu võtta (nt kinnitada majandusaasta aruanne) ning aruanne ise vastab kõigile nõuetele, on ka igal aktsionäril kohustus taolise otsuse poolt hääletada. Hoolimata sellest, et seadusest otsesõnu taolist kohustust ei leia.

 

Oluline lahend

Riigikohus on juba varasemalt leidnud, et hea usu põhimõttest tuleneb kohustus mitte kahjustada äriühingut ning selleks võib osanik või aktsionär olla kohustatud hääletama n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt.

Nüüd on kohtud kinnitanud, et just majandusaasta aruande kinnitamise otsus on üks neist juhtumitest, mil kohus saab sekkuda aktsionäride vabasse otsustusõigusse ja asendada ühe aktsionäri puuduva poolthääle kohtulahendiga. Juhatus saab seejärel esitada registrile majandusaasta aruande ning selts pääseb sundkustutamisest.

Tegemist on olulise seisukoha ja edasiminekuga aktsionäride õiguste tagamisel. Kõik esmapilgul juriidiliselt korrektsena näivad käitumisviisid ei ole siiski lubatud, kui tegevuse eesmärgiks on olnud kahju tekitamine. Kohtu abil saab majandusaasta aruannetega seotud patiseisust väljuda.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.
  • Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus
    Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus Alati ei pea vaidluste lahendamiseks pöörduma riiklikku kohtusse, alternatiivselt on vaidluste lahendamine võimalik ka vahekohtutes. Kahjuks on vahekohtud endiselt meie õigusaktides alareguleeritud institutsioon ja puudulik seadustik tekitab omajagu segadust.
  • Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus
    Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus Alati ei pea vaidluste lahendamiseks pöörduma riiklikku kohtusse, alternatiivselt on vaidluste lahendamine võimalik ka vahekohtutes. Kahjuks on vahekohtud endiselt meie õigusaktides alareguleeritud institutsioon ja puudulik seadustik tekitab omajagu segadust.
  • Võltskaupade müük internetis – Eesti Kohus sai vastuse Euroopa Liidu Kohtult
    Võltskaupade müük internetis – Eesti Kohus sai vastuse Euroopa Liidu Kohtult Kirjutasime juba varasemalt, et Eesti kohus küsis eelmise aasta suvel Euroopa Kohtult selle kohta, kui kaugele võib isik minna väitega, et pakub võltskauba müüjatele internetis vaid tehnilist tuge ja teda vastutusele võtta ei saa. Praeguseks on Euroopa Kohus oma vastuse andnud. Leides, et vastutab ka isik kelle roll piirdub küll tehnilise toe pakkumisega, kuid kes on võltskauba müügist tema kaasabil selgelt teadlik.
  • Riigikontroll soovitab soodustingimustel vanaduspensioni kaotada
    Riik peaks siduma pensioniea oodatava eluea muutumisega ning kaotama soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate penisoni, märgib riigikontroll värskes aruandes.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes