tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Teisipäev, 26 Juuni 2018 11:03

Enamusosanikud tohivad raha välja kantida

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Artur Knjazev, advokaat
Artur Knjazev, advokaat Advokaadibüroo COBALT

Riigikohus kinnitas, et juhatuse liikmetest enamusosanikud võivad endale nii juhatuse tasusid kui ka lahkumishüvitist maksta.

Lahkumishüvitise puhul on tegemist sisuliselt preemiaga. Otsusest võib  järeldada, et peale lahkumishüvitise võib endale ka muid preemiaid määrata. Mis saab siis, kui enamusosanikud määravad endale liiga suured tasud ja hüvitised?

Sellises olukorras saab riigikohtu vastse seisukoha järgi ühing nõuda ülemäärase tasu tagastamist ning sellise otsuse vastuvõtmisel ei saa tasu või hüvitist saanud juhatuse liikmetest osanikud hääletada. Seega peaks seaduse mõtte järgi olema näiteks vähemusosanikel õigus võtta oma häältega vastu otsus esitada enamusosanikest juhatuse liikmete vastu ühingu nimel nõue ülemäärase tasu tagastamiseks. Ent sellest võib mööda minna.

Riigikohtu otsusest ilmneb seisukoht, mida saab tõlgendada nii: juhul kui ühingus otsustatakse ühe enamusosanikust juhatuse liikmega seotud küsimusi, kus talle kohaldub hääletuspiirang (näiteks otsustatakse esitada tema vastu nõue ebaseaduslike või ülemääraste maksete tagastamiseks), siis teisele enamusosanikust juhatuse liikmele, kes on samuti kas ebaseaduslikku või ülemäärast tasu saanud, hääletuspiirang ei kehti.

Seega näiteks olukorras, kus ühingus on kolm osanikku, kellele igaühele kuulub 1/3 ühingust, saavad kaks osanikku 2/3 häälteenamusega määrata endale põhjendamatult suuri tasusid ning hiljem hääletada teineteise suhtes tagasimaksmise nõuete esitamise vastu. Sellisest skeemist kõrvalejäetud osaniku 1/3 häälteenamusest ei piisa (üldjuhul on vaja üle 50% hääli), et võtta vastu kehtiv otsus enamusosanike vastutusele võtmiseks. Seega saavad enamusosanikud koos tegutsedes vältida vastutust ebaseaduslike või ülemääraste tasude ja hüvitiste tagasimaksmise ees.

Isegi kui hääletuspiirang peaks kehtima, saab seda rikkuda, ja selle eest ei saa vastutusele võtta. Hääletuspiirangu rikkumise õiguslik tagajärg on võimalus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Kehtetute otsuste korral puudub vähemusel võimalus pöörduda ühingu nimel ebaseaduslikke või ülemääraseid tasusid saanud enamusosanike vastu.

Juhatus kui ühingu esindaja saab muidugi ise ilma otsusteta ühingu nimel kohtusse pöörduda ebaseaduslike või ülemääraste tasude tagastamiseks, kuid kui nõude sisuks on juhatusele endale makstud ebaseaduslike või ülemääraste tasude tagastamine, siis mõistagi ei soovi juhatus iseenda vastu kohtusse pöörduda. Seetõttu on vähemusosanikel vaja otsust, mille vastuvõtmist saavad enamusosanikud vältida.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Hagi tagamine – miks ja kuidas?
    Hagi tagamine – miks ja kuidas? Enne kohtumenetluse alustamist palutakse minul sageli hinnata asja perspektiivi. Sellisel juhul ei tule arvesse võtta üksnes seda, kui suur on tõenäosus, et hagiavaldus rahuldatakse, vaid ka asjaolu, kas kohtuotsust on võimalik hiljem täita. Rahalise nõude esitamisel tähendab eeltoodu eeskätt seda, kas võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik hiljem kohtuotsust täita. Pole ju sisulist kasu kohtuotsusest, mida kliendil ei ole võimalik edukalt maksma panna.
  • EMA juhib tähelepanu hiigellageraieid võimaldavale seaduseaugule
    Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) juhib tähelepanu seaduseaugule, mis võimaldab metsaseaduse mõttest mööda minnes raiuda lagedaks väga suuri alasid.
  • Euroopa Kohus ei leidnud müügimaksus vastuolu käibemaksureeglitega
    Euroopa Kohtu hinnangul ei ole 2010. aastal Tallinnas kehtestatud müügimaks vastuolus Euroopa Liidu (EL) käibemaksudirektiiviga, mis tähendab, et tasutud müügimaksu tagasi nõudvatel Tallinna Kaubamaja grupi ettevõtetel ei õnnestu riigikohtus sellele argumendile tugineda.
  • Vaikimine võib olla ka nõusolek
    <span class="green_key"></span>Vaikimine võib olla ka nõusolek Selles artiklis käsitletavatest riigikohtu lahenditest saame teada, kas ja millistel tingimustel saab lugeda lepingu muudetuks, kui kirjalikku kokkulepet ei ole lepingu muutmise kohta sõlmitud. Veel selgitab riigikohus, millised eeldused peavad olema täidetud, et äriühingu juhtorganilt oleks võimalik nõuda kahju hüvitamist äriühingu kahjustamise tõttu selle tegevuse mõjutamise kaudu.
  • III samba fondiosakud kolisid väärtpaberikontodelt pensionikontole
    Alates 6. augustist on lisaks senisele kohustusliku pensionifondiga seotud teabele pensionikontoga seatud ka vabatahtliku pensionisambaga seotud info.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes