Tõniste väitis 19. juulil valitsuse pressikonverentsil (uudise konverentsil räägitust vahendas ERR), et alkoholikogused, mida inimesed tarbivad, on aastast aastasse vähenenud, mis ongi olnud alkoholipoliitika üks eesmärke.
"Jah, nüüd viimasel neljal aastal, ma julgen küll öelda, on aetud valet aktsiisipoliitikat. On eeldatud, lähtuvalt Põhjamaade kogemusest, mis on eeskujuks võetud, et seal on aktsiis veel palju-palju kõrgem, paneme aga hooga neile järele. Meie eesmärk on kogu aeg olnud Põhjamaad ja ongi varsti õnn meie õuel. Ei ole vaadatud teist poolt, et näiteks Saksamaal ettevõtjad ei teagi, misasi on alkoholiaktsiisi tõus, ei mäletagi niisugust asja - ja ka elab riik väga hästi," sõnas ta.
Rahandusministri sõnul on valitsus paratamatult oma poliitikaga liikunud selles suunas, et ühel hetkel tekib piirikaubandus ja nüüd on see süvenenud.
"Probleem oli tegelikult ammu enne, kui see valitsus tegi lahja alkoholi aktsiisitõusu," lausus Tõniste, kelle sõnul on valitsus toimuvale ka reageerinud, jättes aktsiisitõuse ära.
"Osa samme on tehtud, aga kui me nüüd langetaksime aktsiisid samale tasemele, nagu nad olid mingi aeg tagasi, ega piirikaubandus ei kaoks kuhugi," tõdes ta.
Rääkides muudest probleemi lahendamiseks astutud sammudest, ütles Tõniste, et me oleme Euroopa Liidus ning nautisime siiamaani seda, et soomlased käisid meilt ostmas. Paarkümmend aastat aetud alkoholiaktsiisi poliitikaga oleme aga liikunud kogu aeg selles suunas, et Soome ostuturistide osakaal väheneb.
"Kui Soomes käib kogu aeg meediapropaganda selles suunas, et Eestis on kõik nii kallis ja sellega on teadlikult inimesi eemale hoitud, et ärge minge Eestisse ostma, Eestis on kõik nii kallis, kuigi meie hinnad olid veel aastaid tagasi tükk maad odavamad, siis meie tegelikult toimime vastupidi - just inimesi suuname, et minge ostke Lätist. See on ka võibolla üks osa laiemast probleemist," ütles rahandusminister.
Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) märkis, et 2015. aasta paiku tehtud otsused, mis tekitasid piirikaubanduse, ei olnud head, kuid valitsus on langetanud alkoholiaktsiisi ja uue tõusu ära jätnud.
"Need on väga konkreetsed sammud ja suure rahalise mõjuga riigieelarvele," sõnas ta ja lisas, et aktsiisipoliitika parandamist on olnud kõvasti ning võimaluse korral ongi aktsiisitõuse ka pidurdatud või ära jäetud.
Liidud: piirimüük Lätis suureneb, põhjapiiril väheneb
Eesti alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on Läti võit Eesti kaotus põhjapiiril.
"See 100 miljonit on siis Eestile tekitatud maksukahju. Kui me mõtleme selle peale, et piirimüügid põhjas vähenevad ja Lätis suurenevad, siis see on ju samuti selgelt meie maksukahju ja selles, et nüüd Läti inimesed Riiast suurtest kogustes piiri peale alkoholi sõitma tõttaksid, ma julgen kahelda," selgitas Kutberg "Aktuaalsele kaamerale".
Ka Eesti õlletootjate liidu tegevjuht Peeter Võrk ütles, et kokkuvõttes pole piirikaubandus neile kasulik, kuna 80 protsenti kasvanud õlle müügi Läti piiril teeb tasa kaotus põhjapiiril.
Eesti konjunktuuriinstituudi juuni alguses ilmunud uuringust selgus, et 2017. aastal oli alkoholi tarbimine täiskasvanud inimese kohta Eestis 10,3 liitrit puhast alkoholi, 2016. aastal oli see number 10,2.
