09.03.2017 Neljapäev

Rahandusministeerium: panditulumaks ei rakendu kõikide laenude puhul

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul ei rakenduks panditulumaks valimatult iga laenu andmisel, vaid alles siis, kui antavad laenud ületavad laenu andvasse äriühingusse sisse makstud osa- või aktsiakapitali ja äriühingu võetud laenude summa.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Foto: Postimees

"Kindlasti ei ole plaanis keelata ära kontsernisiseseid laene ega maksustada neid kõiki," ütles Jegorov ministeeriumi kommentaaris. "Tütarettevõttele või teistele kontsernistruktuuris allpool asuvatele ühingule laenu andmine on tavapärane majandustegevus ja siin maksuküsimust ei tõusetu," lisas ta.

Jegorov tõi ka välja, et raha väljalaenamisel võetav tasu on tagatis, sest kui laen enne kahe aasta möödumist tagasi makstakse, siis see summa ka tagastatakse. "Kui laenu kahe aasta jooksul ei tagastata, siis muutub see tagatisraha tavapäraseks maksuks äriühingu kasumilt," ütles ta. Hetkel on Jegorovi sõnul näiteks tööandjate välja toodud kontsernikonto probleem teadvustatud ja ministeerium töötab selle kallal, et piirata just kasumi väljaviimist laenude abil, mitte aga häirida tavapärast tegevust.

"Laenamine emaettevõttele ei ole seni Eestis olnud keelatud ega maksustatud, kui tegemist on ka tegelikult laenuga. Selleks aga, et öelda, kui suur või kui väike osa laenatud summadest on maksuriskiga, peaks igat ettevõtet ja igat laenulepingut üle vaatama. Arusaadavalt ei ole see teostatav. Suheldes maksukonsultantide, audiitoritega, advokaatide ja raamatupidajatega teame, et probleem võib aga olla tõsine," rääkis ta.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on laenude ümberhindamise võimalus maksu- ja tolliametil seadusega olemas. "Praktikas on aga laenu näilikuks tehinguks ümberhindamine pikk ja keeruline protsess, mis on vaevaline nii ettevõtja kui maksuhalduri jaoks. Praktikas on keeruline hinnata näiteks ettevõtte äritegevust, äriplaane või muud tegevusega seonduvat informatsiooni," rääkis ta.

See on Lemendiku sõnul praktikas keeruline, kuna tihtipeale ei ole Eesti maksumaksja teadlik, kuidas tema laenatud või hoiustatud raha teiste kontserniettevõtete poolt kasutatakse, sest raha kasutamine on määratletud kontserni tasemel. Samuti on kontsernisiseselt alati võimalik näiline äriline põhjendus tekitada, mida on maksuhalduril väga raske ümber lükata. "Samuti on praktikas näha - näiteks laenu andmine emaettevõtte poolt tütarettevõttele -, et kuigi taolistel laenudel võib puududa laenutagatis, ei saa rääkida raha tagasimaksmise võimatusest, sest eeldatavalt on emaettevõttel piisavalt vahendeid, et vajadusel oma kohustused tütre ees täita," sõnas Lemendik.

19. jaanuaril andis valitsus rahandusministrile ülesande koostada eelnõu, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele. Plaanitav jõustamise aeg on järgmise aasta 1. jaanuar.

Uus maks mõjutaks 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet. Kõigi ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi. Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle 2 miljardi euro. Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35 protsenti hõivatutest ehk ligi 225 000 inimest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference