Neljapäev, 21 November 2013 15:23

Preemia maksustamisest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Preemia maksustamisest
Preemia maksustamisest PM

Käesoleva juhendiga selgitab Maksu- ja Tolliamet siseriiklike preemiate maksustamist.

Preemia sisuline tõlgendus

Preemia või rahalise auhinna mõiste sisulisel tõlgendusel lähtume riiklike kultuuri-, teadus- ja spordipreemiate iseloomustavast kirjeldusest ning selle mõiste üldlevinud tähendusest. Preemiat eristab muudest tasudest asjaolu, et füüsiline isik saab rahalise tunnustuse suurepärase soorituse või tegevuse eest (näiteks aasta arendus- või teadustöö preemia, aasta sportlase preemia vm), mis eelnes preemia maksmisele. Preemiat võib maksta ka isiku kogu eelneva silmapaistva tegevuse eest (elutöö preemia vm).

Samuti tuleb preemiana käsitleda konkursil või võistlusel saavutatud auhinnalise koha eest saadud tasu. Kui konkursil osalemise objektiks on autoriõigusega kaitstud teos ning konkursi raames võõrandatakse ühtlasi autoriõigust sellele teosele, ei ole see maksustamisel käsitletav preemiana, vaid litsentsitasuna (tegemist olemasoleva teosega) või võlaõigusliku töövõtulepingu alusel saadud tasuna (tegemist uue teose loomisega).

Preemia maksja seisukohalt on preemia maksmine täiesti altruistlik sooritus - selle eest mingit vastuhüve ei saada. Kuna preemiat makstakse juba toimunud soorituse või tegevuse eest ning konkursi või võistluse rahalise auhinnana, siis ei kaasne preemia saamisega füüsilisele isikule mingit aruandluskohustust.

Tulumaksuvabad preemiad

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 4 kohaselt piirdub maksuvabastus rahvusvaheliste ja riiklike kultuuri- ja teaduspreemiate ning Vabariigi Valituse poolt antavate spordipreemiatega. Kõik muud preemiad kuuluvad maksustamisele.

Riiklike kultuuripreemiate maksmist reguleerib riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus (RKPSS). RKPSS kohaselt määratakse kultuuripreemiad füüsilisele isikule väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Igal aastal määratakse kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. RKPSS kohaselt määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Riigi teaduspreemiate maksmist reguleerib teadus- ja arendustegevuse seadus (TAKS). TAKS kohaselt määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekute alusel riiklikud teaduspreemiad. Riigi teaduspreemiate põhimääruse (VV 9.02.1999 määrus nr 51) järgi määratakse Eesti Vabariigi teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest. Põhimääruse järgi määratakse pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest igal aastal kaks preemiat suurusega 40 000 eurot. Igal aastal määratakse eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks aastapreemiad suurusega 20 000 eurot põhimääruses loetletud teadus- ja arendustegevuse valdkondades. Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest võib määrata teaduspreemia väljapaistva avastuse eest suurusega 50 000 eurot.

Spordiseaduse kohaselt määrab Vabariigi Valitsus väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid. Vastavalt Vabariigi Valituse 15.12.2005.a. määrusele nr 305 „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ määratakse igal aastal kaks preemiat elutöö eest ja kuus aastapreemiat.

Riiklikud kultuuripreemiad, sh riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind, riigi teaduspreemiad ning riiklik spordipreemia antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval. Nimetatud preemiaid ei maksustata tulumaksuga.

Maksuvabastus laieneb ka rahvusvahelisele kultuuri- ja teaduspreemiale. Rahvusvahelisele kultuuri- ja teaduspreemiale maksuvabastuse kohaldamisel tuleb järgida, et rahvusvahelise konkursi või võistluse näol on tegemist kultuuri- või teadusalase üritusega, kus osalejateks on füüsilised isikud ka muudest riikidest kui Eesti. See tähendab ka seda, et võistluse või konkursi tingimused peavad olema avaldatud peale eesti keele ka mõnes muus rahvusvaheliselt enamlevinud keeles.

Preemia maksustamine

Tulumaksuseaduse § 12 lõike 1 punkti 7 ja § 19 lõike 2 kohaselt maksustatakse füüsilise isiku poolt saadud preemia tulumaksuga. Kui preemiat makstakse isiku aktiivse tegevuse ehk töö tegemise (sh võlaõigusliku töövõtu) eest, maksustatakse preemia lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga ning töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksega.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal