20.03.2018 Teisipäev
Ministeerium: e-residentsus pole sobilik maksudest kõrvalehoidjatele
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul pole Eesti e-residentsuse programm sobilik maksudest kõrvalehoidjatele.
"Eesti e-residentsuse programm pakub mitmesuguseid eeliseid seaduslikele ettevõtjatele – näiteks kaughaldamine, äriteenuste madalam hind, juurdepääs Euroopa Liidu (EL) turule ja juurdepääs laiemale e-teenuste valikule –, kuid maksuvastutuse vältimine ei ole üks neist eelistest," kirjutab rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov e-residentsuse blogis.
Foto: Postimees
"Eesti e-residentsuse programm pakub mitmesuguseid eeliseid seaduslikele ettevõtjatele – näiteks kaughaldamine, äriteenuste madalam hind, juurdepääs Euroopa Liiidu (EL) turule ja juurdepääs laiemale e-teenuste valikule –, kuid maksuvastutuse vältimine ei ole üks neist eelistest," kirjutab Jegorov e-residentsuse blogis. "Mitmed e-residendid maksavad koduriigile isegi rohkem makse, sest programmis osalemise tõttu on kasvanud nende kasumlikkus," lisas ta.
Jegorovi sõnul on e-residentsus privileeg ning residendid peavad lisaks oma koduriigi seadustele järgima ka Eesti seadusi. "E-residentsust saab tühistada – ja seda on juba tehtud – selleks, et kaitsta programmi eeliseid nende jaoks, kes soovivad neid õiguspäraselt kasutada," märkis ta.
"Mõistagi, maksudest kõrvalehoidjatele see ei meeldi. See selgitab ka seda, miks vaid 2 protsenti e-residentsuse taotlustest on tulnud tagasi lükata. Halbade kavatsustega isikud ei tohiks oma aega ega raha raisata taotlemisele ja sellega seotud taustakontrollile," lisas Jegorov.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri sõnul pole Eestil soovi saada maksuparadiisiks ning riik jälgib kõiki maksualaseid eeskirju. "EL-i ja OECD liikmena on Eesti aus ja aktiivne osaleja maailma maksumaastikul ning järgib kõiki eeskirju, mida oleme aastaid hoolikalt järginud," rääkis Jegorov.
Tema sõnul on eestlased aastate jooksul saanud kasu mitmete e-teenuste ja e-lahenduste olemasolust ning praegu on riigil soov jagada neid teenuseid ja lahendusi ka teistele inimestele üle kogu maailma. Seejuures saab Eesti riik tema hinnangul antud programmi raames mitmel moel kasu, ilma et julgustaks e-residente maksma oma makse kodumaa asemel Eestisse.
"Mõnel e-residendi juhitud ettevõttel on Eestis alaline elukoht ja seega maksavad nad siin ka seaduslikult makse. Nende poolt panustatud summa on juba suurem programmi investeeritud summast, kuid see on siiski suhteliselt väike osa e-residentide poolt Eestisse tehtud panusest," kirjutas Jegorov.
Konsultatsioonifirma Deloitte hinnangul on e-residentsuse programm toonud Eesti riigile hinnanguliselt kokku 14,4 miljonit eurot tulu, millest 1,4 miljonit eurot on puhastulu ja 13 miljonit eurot kaudset sotsiaal-majanduslikku puhastulu. Iga e-residentsuse programmi investeeritud euro toob hinnanguliselt Eesti riigile tagasi 100 eurot.
Märksõnad
