Neljapäev, 21 Juuni 2018 15:31

Maksumaksjate liit: aktsiisipoliitika on kasvatanud varimajandust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti Maksumaksjate Liidu hinnangul on riigi aktsiisipoliitika tulemusel kasvanud nii piirikaubandus kui ka varimajandus.

"Kahjuks on praeguse aktsiisipoliitika tulemusena hoo sisse saanud piirikaubandus ning kasvanud salaturg. See on jätnud Eesti ühiskonna ilma vajalikest maksutuludest. Tekkinud olukord vajab süvendatud analüüsi ning aeg on vigade paranduseks," ütles liidu tegevjuht Lasse Lehis pressiteate vahendusel.

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts lisas, et varimajanduse kasvule on tõuke andnud riigi viimase aja läbimõtlematud ja põhjaliku mõjuanalüüsita tehtud otsused ning muudatused. "Inimesed näevad lõunapiiril kaupade ostmises kasumlikkust, mistõttu seda ka tehakse. Kui see rada on juba sisse käidud, siis selle levikut on pea võimatu piirata. Inimeste tarbimisharjumuste muutmiseks peab riik aktsiiside tõstmise asemel panustama sisulistesse tegevustesse, alates teavitusest kuni noorte huvitegevuseni, mitte otsima probleemidele lahendusi seaduste ja maksusüsteemi muutmise abil," märkis Palts.

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu prognoosi kohaselt müüakse käesoleva aasta lõpuks Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis on 23 protsenti rohkem kui möödunud aastal.

"See on alkohol, millest võib saada illegaalse turu osa, sest ajal, mil kodumaine müük on drastiliselt vähenenud, langes kange alkoholi tarbimine möödunud aastal väga tagasihoidlikult. Olukord, kus Lätist pärinev muidu legaalne alkohol muudetakse Eestis edasimüümisel illegaalse turu osaks, on tekkinud alates 2015. aastast kehtestatud järskude aktsiisitõusude tulemusena. Kange alkoholi turul toimunud muutused on ebaloomulikud ning neist ei võida keegi," ütles liidu tegevjuht Triin Kutberg.

Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni hinnangul on ka tubakaturul põhjust tunda muret piirikaubanduse mõjude tõttu.

"Näeme, et alkoholiostudest võimendunud piirikaubanduse mõju on jõudnud edasi teiste kaupadeni, sealhulgas tubakatoodeteni. Lähiajal kasvavad riskid veelgi. Eesti radikaalse aktsiisipoliitika tõttu tõusis keskmise Eestis ja Lätis müüdud sama brändi paki hinnavahe seniselt 30 sendilt 50-60 sendini. Seetõttu näeme juba praegu, et riigikassale negatiivset, ent formaalselt legaalset piirikaubandust hakkab täiendama ebaseaduslik piirikaubandus, kus Lätist tuuakse tooteid Eestisse edasimüügiks," ütles assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.

"Piirikaubanduse netomõju Eesti tubakatoodete turule on 2018. aasta esimesel poolel mitmekordistunud – siinsete kauplejate kahjuks. Mõjutab see aga kogu tarneahela käekäiku ja muidugi ka aktsiisilaekumisi," lisas Salumets.

E-sigareti müüja Nicorexi juhi Sven Kotke sõnul on e-sigareti müüjad teinud suuri investeeringuid laboritestide läbiviimiseks ja aktsiisisüsteemile üleminemiseks, kuid suurenenud salaturg seab kahtluse alla selle tasuvuse.

"Maksuametnike reidid aitavad e-sigareti turgu korrastada ja kvaliteeti tagada, kuid järsu aktsiisitõusu tulemusena on suurenenud kontrollimata salakauba pakkumine. Salaturul müüdavate e-sigareti vedelike ja komponentide kordades odavam hind ahvatleb tarbijat oma tervisega riskima ja kasutama tundmatu päritoluga kaupa, millele ei ole tehtud kvaliteedikontrolli ja nõutavaid laboriteste. Seejuures jääb Eesti riik sala- ja piirikaubanduse tõttu ilma vajalikust aktsiisitulust," rääkis Kotke.

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) varimajanduse uuringu tulemuste järgi tarbis mullu illegaalseid alkohoolseid jooke teadlikult 5 protsenti elanikest. Sellele eelnenud, 2016. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult 3 protsenti alkoholitarbijatest. Teadlikult ostis 2017. aastal salasigarette 26 protsenti suitsetajatest, aasta varem 16 protsenti suitsetajatest.

21. juunil toimus Eesti Maksumaksjate Liidu, maksu- ja tolliameti ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöös aktsiisipoliitika ja salaturu ümarlaud.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal