Kolmapäev, 11 Juuli 2018 16:20

Omavalitsused tahavad ka toetust mitteeluruumide lammutamiseks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Kohalike omavalitsuste esindusorgan Eesti Linnade ja Valdade Liit tahaks, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kasutuskõlbmatute elumajade toetusega oleks võimalik ka mitteeluruume lammutada.

"Meie liikmed on toonud välja olukordi, kus inimeste vahetus elukeskkonnas asub kasutusest välja langenud hooneid, mille otstarve ehitisregistri järgi ei ole elamu, kuid asub elamupiirkonnas ja vajaks lammutamist. Sellest tulenevalt palume kaaluda võimalust laiendada toetuse objekte, et oleks võimalik ka näiteks kasutusest välja langenud koolimaja, lasteaeda ja muud sellist lammutada antud meetmes antava toetusega," kirjutas liidu tegevdirektor Jüri Võigemast MKM-ile.

Juunis teatas juuni lõpus MKM, et plaanib tõsta kohalikele omavalitsustele ette nähtud kasutuskõlbmatute kortermajade lammutustoetust senise 60 000 euro tasemelt 100 000 eurole omavalitsuse kohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta tõsteti seetõttu, et haldusreformi järgsed omavalitsused on märksa suuremad ning vana piirmäär jäi ajale jalgu. Tondilossidena kõrguvaid kortermaju, mis risustavad elukeskkonda, on osades omavalitsustes lihtsalt nii palju. Kõige rohkem on probleemseid korterelamuid täna Ida-Viru ja Valga maakonnas.

2013. aasta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgust, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt 25 protsenti ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt ligi tuhandeni.

"Paljudes paikades, kus on hulganisti pooltühjasid ja lagunevaid kortermaju, on samal ajal keeruline kui mitte võimatu endale kaasaegset elamispinda leida inimestel, kes soovivad neisse kohtadesse elama asuda," märkis Palo. Ta lisas, et kohalikel omavalitsustel on võimalik omandada lagunevad kortermajad, lammutada need maha ning pakkuda elanikele uusi elamispindu kaasaegsetes energiasäästlikes üürielamutes.

Selleks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja töötanud lisaks lammutustoetusele ka kohaliku omavalitsuse elamufondi investeeringutoetuse ehk üürielamute programmi, mille abil saavad kohalikud omavalitsused püstitada uusi hooneid sinna, kus on vajadus kaasaegsete üürikorterite järele. Koduomanikud ja korteriühistud saavad eluasemete kaasaegsemaks muutmisel taotleda toetust aga muudest Kredexi meetmetest.

2017. aasta lõpu seisuga on lammutustoetust eraldatud 28 kohalikule omavalitsusele 53 elamu lammutamiseks. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Koonga vald ja Tallinna linn. Suurim toetus summas 60 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes