07.06.2018 Neljapäev
Nafta kallinemine kergitab hindu nii Eestis kui ka euroalal
Hinnad tõusid mais 3,0% aastatagusega võrreldes. Hinnatõusu andsid kõige suurema panuse sundkulutused: toit, eluase ja transport. Hinnaindeksit mõjutas oluliselt ka kõrgemate aktsiisimaksude mõjul kallinenud alkohol ja tubakatooted.
Liis Elmik, vanemökonomist
Foto: Swedbank
Keskmise palga ja pensionide kasv on hindade tõusust endiselt oluliselt kiirem. Hindadega korrigeeritud keskmine netopalk tõusis esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes kümnendiku võrra. Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal.
Mootorikütuste hind kasvas nii kõrgemate aktsiisimäärade kui ka nafta hinna tõusu tõttu. Toornafta hind kerkis mais aastatagusega võrreldes eurodes arvestatuna koguni 40% võrra. Nafta hinna tõusu taga on ühelt poolt OPEC-i ja tema liitlaste tootmiskärped ja teiselt poolt tugev nõudlus, mille on kaasa toonud hoogustunud majandusaktiivsus. 2018. aastal on tooni andnud poliitilised pinged, sealhulgas Iraani tuumaleppe tulevik. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis mõnevõrra järgmisel kahel aastal.
Swedbanki prognoosi järgi ulatub hinnatõus Eestis sel aastal 3 protsendini. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas ning eluase.
Suurte riikide vahel puhkenud kaubandussõnelus mõjutab hindu kahes erinevas suunas. Ühelt poolt võivad piirangute alla jäänud kaubad uusi turge otsides hindu allapoole suruda. Siiani, kaubanduspiirangute algfaasis, ei ole seda veel juhtunud. Pigem on metallide hinnad tugeva nõudluse, ebakindla turusituatsiooni ja Venemaale kehtestatud täiendavate majandussanktsioonide tõttu tõusnud.
Teiselt poolt kergitavad kõrgemad tollimaksud importkaupade hindu. Eile avalikustas Euroopa Komisjon oma ettepaneku täiendavate tollimaksude kohta USA kaupadele. Antud paketi otsene mõju Eesti kaubavahetusele on marginaalne. Euroopa Komisjoni ettepanekus toodud kaupade importkäive USA-st Eestisse moodustas 2017. aastal alla 4 miljoni euro ehk 0,03% Eesti kaupade koguimpordist. Kõige suurema importkäibega on toodud kaupadest viski ja elektroonilised sigaretid.
Euroalal ulatus inflatsioon mais esialgsetel andmetel Euroopa Keskpanga eesmärgi lähedale, 1,9 protsendini. Kõige rohkem mõjutas indeksit energia hinnatõus. Toorainete kallinemine ja palgasurvete tugevnemine peaks inflatsiooni kiirendama. Swedbanki hinnangul tõstab keskpank baasintressimäära 2019. aasta kevadel. Rahapoliitika karmistudes hakkab tasahilju tõusma ka Eesti laenuintresside aluseks olev euribor.
