Tarbijahinnaindeksi kasv kiirenes mais energiakaupade kallinemise tõttu 3%ni. Enim tõusid aastatagusega võrreldes mootorikütuste hinnad (14%). Teine peamine inflatsioonitegur on toiduainete kallinemine, kus suurima mõjuga on jätkuvalt alkoholi ja tubakatoodete 11% hinnatõus. Ülejäänud toiduainete hinnakasv ulatus mais 2,9 protsendini ning on tasapisi pidurdumas. Toiduainetest on tänavu kasvanud keskmisest aeglasemalt puu- ja köögiviljade hinnad.
Alusinflatsioon ulatus teenuste kallinemise tõttu ühe protsendini, kuid tööstuskaupade hinnatase aastaga ei muutnud. Nagu ka mitmel varasemal aastal odavnesid mais aprillikuuga võrreldes enim side hinnad (2,2%), kuid hinnalangus oli tänavu siiski tavapärasest väiksem.
Hinnakasvu aeglustumise trend, mis algas eelmise aasta lõpus, on siiski jätkunud, sest tarbijakorvi mediaanhinnakasv pidurdus mais 2,9 protsendilt 2,4 protsendile. Mediaaninflatsioon – s.o hinnakasv, millest pool tarbijakorvi kallines kiiremini ja pool aeglasemalt – on üksikute komponentide järskude hinnakõikumiste suhtes vähem tundlik kui tarbijahinnaindeks kokku. See, et mediaan on keskmisest THI inflatsioonist madalam, viitab asjaolule, et tarbijahinnaindeksit on oluliselt mõjutanud suhteliselt väheste komponentide kallinemine.
Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi 26. juunil.
