Sõerdi sõnul on meie rahandusprobleemide juurpõhjus hoiakute muutus alates Jüri Ratase esimesest valitsusest kuni ühe värskema näitena 2022. aasta uljate perehüvitiste tõstmiseni ilma katteallikaid leidmata.

"Kui tuleme 2024 eelarve juurde, siis eelarvet koostades olid prognoosid positiivsemad, reaalsus on hoopis negatiivsem. Meil on väga pikalt, kaks aastat kestnud majanduslangus," rääkis Sõerd ning tõi majanduslanguse põhjusena välja Eesti peamise ekspordituru Skandinaavia keerulise olukorra.

Eesti eelarve puudujääk kasvab järgmisel aastal viie protsendini SKT-st.

Need on väga koledad numbrid,

nentis Sõerd.

Ta juhtis tähelepanu, et pandeemia ajal peatatud Euroopa Liidu eelarvereeglid kehtivad nüüd taas. Kuna Eesti ületab lubatud kolme protsendi piiri - ja seda mitte ühekordselt -, siis see viib suure tõenäosusega selleni, et Eesti suhtes algatatakse ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur.

"Võime muidugi arutada selle üle, kui rangelt neid meetmeid, mis seal on võimalik rakendada, hakatakse Eesti suhtes kohaldama. Aga igal juhul on see olukord, kuhu ükski riik sattuda ei taha," möönis Sõerd.

Võimalike sanktsioonide kõrval tuleb selle probleemi puhul arvestada finantsturgudega, kust tuleb puudujäägi katteks laenu saada. Seni on Eesti laenureitingud olnud tugeva eelarvedistsipliini tõttu head. Kuid kui riigi laenureitingud langevad, siis tõusevad ka laenuintressid. "Turud karistavad kindlasti, siin pole küsimustki."

"Kui meil praegu on niigi geopoliitiliste riskide tõttu - isegi veel seni teiste riikide võrdluses madala võlakoormuse juures - ka üsna kõrge intressid, võrreldavad Hispaaniaga ja kõrgemad Saksamaast, ning kui siia juurde tuleb veel riigirahanduse probleemistik, siis võime arvata, et intressid hakkavad tõusma," rääkis Sõerd.

Juba praegu on tema sõnul intressikulu meie eelarves üks kiiremini kasvavaid kuluartikleid - 250 miljonit eurot-, kuid nüüd võib see hakata veel kiiremini kasvama.

Valitsuse tegevus on kulude vähendamise - ehk kärbete ja kokkuhoiukohtade - osas tagasihoidlik, möönis Sõerd. "Meie erakonna juhatus on andnud selge suunise, et kulude kärpimisega tuleb senisest efektiivsemalt ja ulatuslikumalt tegeleda. Praegu ongi olukord, kus meil esmane ülesanne on jõuda kolme protsendi puudujäägi piiresse. Aga kui me oleme selle piires, siis see ei tähenda, et me ei pea laenu võtma: seda kolme protsenti defitsiiti oleks ka ju vaja rahastada ja laenu võtta, mis tähendab, et laenukoormus kasvab. Küsimus on, et seda kasvu tuleb pidurdada. Teiste riikide kogemus on näidanud, et kui võlg on juba kasvama hakanud ja ligineb kriitilisele piirile, siis hiljem on võlakoormust vähendada ülikeeruline ülesanne."

Riigikogus on menetluses õpetajate palkadesse üheksa miljoni euro täiendava suunamise eelnõu. See pole Sõerdi sõnul küll ülemäära suur summa, aga seda kaetakse ühekordsetest kokkuhoiukohtadest. "Sellist asja poleks tohtinud rahandusministeerium läbi lasta, sest õpetajate palgakulu jääb kohustusena üles ka järgmiste aastate eelarvesse, aga katteallikad on ühekordsed. Nii ei peaks olema."

Aastaks 2028 on Sõerdi sõnul Eesti võlakoormus 30 protsenti SKT-st. Kas me teeme Kreekat? "Kunagi oli ka Kreeka laenukoormus sellel tasemel. Küsimus on, mis on see trend. Kui kiiresti suudame sellele olukorrale reageerida ja riigirahandust stabiliseerida," rääkis Sõerd.

Ta kiitis samas valitsuse hoiakut, et riigi sihtasutustesse tuleks sisse vaadata ja kulude indekseerimised üle vaadata. "Käib ka eelarverevisjon, mille kohta on küll küllaltki vähe informatsiooni teada. Ma kahtlen, kas see üldse edukas on. Tegelikult on vaja kärbete puhul lihtsalt mitte väga populaarseid otsuseid langetada. Nendest ei pääse," rääkis Sõerd.

Ka riigikogus on veel mitmed maksumuudatused menetluses, automaks sai neist küll tagasilöögi, mis nõuab lahendust. "See puudutab registreerimistasu ümberkujundamist, aga registreerimistasust pidi tulema suur osa automaksu tulust."

Sel aastal on reisikorraldaja Kon Tiki Reisid OÜ kaks Dominikaani pakettreisi ära jäänud – üks märtsi alguses ja teine aprilli alguses. Tulenevalt ärajäänud reisidest on TTJA juures asuvale tarbijavaidluste komisjonile esitatud 44 raha tagastamise nõuet.

Kui pakettreis jääb ära, on reisikorraldaja kohustatud tasutud reisitasud tagastama viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul. Kõikide Kon Tiki Reisid OÜ suhtes esitatud kaebuste sisu on üks – reisikorraldaja ei ole tagastanud ära jäänud reiside tasusid ja kui reisikorraldaja on reisijale lubanud ka hüvitist, siis ka lubatud hüvitist.

Reisikorraldaja on paljudele reisijatele nende poolt tasutud reisitasud tagastanud. Samas on TTJA-le järjest uusi kaebusi esitatud, sealhulgas reisijad, kes ootavad märtsis ära jäänud reisi tasu tagastamist.

Täna on ametil menetluses 18 kaebust. Amet alustas Kon Tiki Reisid OÜ suhtes ka järelevalvemenetluse, et hinnata ettevõtja võimet oma kohustusi täita. Praegu on amet osaliselt andmete ootel, lõplikku hinnangut veel anda ei ole võimalik.

TTJA soovitab kõigil enne Kon Tiki Reisid OÜ-lt reisi ostmist kaaluda võimalikke riske.

Lisaks palub TTJA kõikidel reisijatel, kelle pakettreis on ära jäänud ja kes ootavad reisitasude tagastamist, oma kaebusega TTJA poole pöörduda. Kaebuse juures tuleb esitada reisi ostmist ja selle eest tasumist tõendavad dokumendid ning kirjavahetus reisi ära jäämise ja reisitasude tagastamise ning võimaliku hüvitise ja muude kokkulepete kohta.

Iga kaheksas täiskasvanu Saksamaal (13 protsenti) on juba investeerinud krüptorahadesse. See selgus esinduslikust uuringust turu-uuringufirmalt Spendid Research, mis avaldati esmaspäeval Hamburgis.

Küsitletud 1147 inimesest vanuses 18 kuni 69 aastat oskas 88 protsenti mõistega "krüptoraha" midagi peale hakata. Siiski pidas ainult iga neljas oma teadmisi selles valdkonnas vähemalt heaks.

Krüptoraha on krüpteeritud digitaalne raha, mis loodi sõltumatult pangainstitutsioonidest, keskpankadest ja riikidest. Krüptorahade ülekanded salvestatakse avatult vaadeldavas andmebaasis, nn plokiahelas.

Inimesed Saksamaal seostavad mõistet "krüptoraha" eelkõige bitcoiniga, mis loodi 2009. aastal isiku või grupi poolt pseudonüümi Satoshi Nakamoto all. Küsimusele, millised krüptorahad teile spontaanselt meelde tulevad, vastas 51 protsenti inimestest, kes mõistet mõnevõrra tundsid, et bitcoin.

13 protsenti nimetas teist suurimat digitaalraha ethereumi ja 5 protsenti vaidlustatud naljaraha dogecoini, mida sageli tõstetakse esile USA miljardäri Elon Muskiga seoses.

Küsitletute hulgas peetakse peamiseks ajendiks krüptoinvesteeringuteks võimalust kiiresti raha teenida. Ja kes hakkab teemaga tegelema, ei piirdu sageli ainult teooriaga: uuringu kohaselt teevad krüptoraha omanikud oma esimese investeeringu krüptovallas keskmiselt vaid mõne kuu jooksul pärast teemaga tutvumist.

Mida raskemad on negatiivsed tagajärjed, seda teravamalt kerkib küsimus süüdlasest. See on üheks põhjuseks, miks inimestel aeg-ajalt esineb umbusku ka riigiasutuste tegevuse suhtes. Mõned väidavad, et avalik sektor ei ole ülesannete kõrgusel, teised jälle, et alarahastatud. Ometigi oleme ühiskonnana ju ise nii olulised tegevused riigile korraldada andnud. 

Finantsjärelevalve tegutseb riskipõhiselt ja proportsionaalselt

Finantsturud on riigi poolt väga reguleeritud valdkond, selle üle on seatud täiendav järelevalve. Selle põhjuseks on vajadus hoida ja tugevdada usaldust süsteemi vastu. Finantsturul tegeletakse ühiskonna loodud materiaalse lisaväärtuse ja riskide vabatahtliku ümberjaotamisega. Piltlikult öeldes liigutatakse finantsturul raha ajas – lükatakse tarbimist edasi (hoiustamine, investeerimine) või tuuakse tulevikust olevikku (laen). Oluline minetus siin toob kaasa raske negatiivse tagajärje, kuna mõjutab otseselt heaolu tulevikus ning seeläbi inimeste lootusi ning ootusi.

Mis aga võiks olla hea finantsjärelevalve tunnused ja tema tegutsemise eeltingimused?

Kui mõelda normidele ja ühiskonna ootustele, siis head järelevalvet iseloomustab riskipõhine, proportsionaalne ning ressursse efektiivselt kasutav tegevus. Riskipõhisus tähendab finantsturul oluliste riskide väljaselgitamist ning oma tegevuses keskendumist neile, mitte piltlikult öeldes tühilaske pimedusse. Proportsionaalsuse puhul jälgitakse aga seda, et seaduse meetmetest valitaks just see,  mis toob soovitud tagajärje ajalises plaanis, samuti õiguste piiramise ja muu mõju mõttes tasakaalustatuna parimal moel. Riskipõhisuse ja proportsionaalsuse rakendamine tähendavad riigiasutustele usaldatud vahendite optimaalset kasutamist.

Hea finantsjärelevalve tähendab võimekust ja tahet tegutseda

Finantsjärelevalve saab tegelikkuseks konkreetsete toimingutega. Selleks peab järelevalvel olema võimekus ja tahe tegutseda. Tulemust ei too suure tegevuse tahtega järelevalve, kui puudub võimekus. Ning kui puudub tahe, siis pole kasu ka olemasolevast võimekusest.

Finantsjärelevalve võimekuse vundamendiks on piisav õiguspädevus, head eksperdid, töövahendid ja rahalised ressursid. Need saab tõhusasse koostoimesse sättida selge juhtimisega. Kui eelkirjeldatud elementides või nende koostoimes esinevad lüngad või need sootuks puuduvad, siis ei maksa oodata suurt tulemust. Enamikku finantsjärelevalveid rahastatakse riigieelarve väliselt, et tagada võimekus ja tasandada majanduse tsüklilisuse riski. Viimase puhul on tõsiasi, et majanduslanguses finantsjärelevalve oluliselt roll suureneb ning peegelduv tööpanus ei tohi kannatada maksutulu vähenemise tõttu, kuna järelevalve tegevusetus kriisi tõttu murduvate finantsvahendajatega võimendab langust.

Finantsjärelevalve tahe tegutseda on otseses seoses asutuse sõltumatusest ja aruandluse läbipaistvusest, ülesannete selgusest ja dialoogi kvaliteedist oluliste sidusrühmadega. Kõige olulisemad tahte katalüsaatorid on just sõltumatus ja aruandlus.

Finantsjärelevalve peab olema sõltumatu, kuid aruandekohustuslik ühiskonnale

Rahvusvaheliste standardite ja neid peegeldava seaduse nõude kohaselt peab finantsjärelevalve olema sõltumatu. Taoline nõue on kehtestatud ebakohase poliitilise mõju ning järelevalvatavate finantsvahendajate mõju maandamiseks.

Seaduses on sätestatud kõrgendatud nõuded finantsjärelevalve juhtidele ja tagatised nende tegevusele. Näiteks ei saa finantsjärelevalve juhti tagasi kutsuda põhjusel, et tema juhitav organisatsioon on paljastanud rikkumisi populaarset spordiala toetanud finantsvahendajas või teinud mõnele erakonnale ebameeldivaid otsuseid.

Suur sõltumatus tähendab demokraatlikus ühiskonnas suuremat aruandluskohustust. Rahvusvahelised standardid ja ka seadus nõuavad, et finantsjärelevalve peab aru andma rahaliste vahendite kasutamisest, olulistest poliitikatest ja otsustest, arvestades samas konfidentsiaalsuse nõuetega, mis kaitsevad ärisaladusi, isikute õigusi ja finantsstabiilsust. Taoline aruanne esitatakse tavaliselt otse parlamendile või muule kõrgemale poliitilisele otsustusorganile, kus on esindatud ühiskonna läbilõige. Lisaks peab taolisel otsustusorganil olema võimalus saada järelevalvelt selgitusi.

Finantsjärelevalve toetab turu stabiilsust ja läbipaistvust, aga ei väldi kõiki ebaõnnestumisi

Kõik eelnev ei tähenda, et võimekas ja tahtega finantsjärelevalve peaks järelevalvatavaid finantsvahendajaid asuma ise juhtima ja suutma ära hoida kõik ebaõnnestumised turul. Finantsvahendajad ettevõtetena konkureerivad, saavad sellest tekkinud lisaväärtuse aga kannavad ka kaasnevat riski. Vabas turumajanduses on ebaõnnestumine üks ühiskonnale aegruumis parimat lisaväärust toovate ärimudelite selgitamise viise. Finantsjärelevalve on siin justkui reeglite järgimist nõudev spordikohtunik, kes ise ei mängi, kuid kes nõuab pidevat treenimist ning kes rikkumistele otsustavalt reageerib ning vigastatud mängijad väljakult puhkama toimetab. 

Paljud korteriühistud planeerivad renoveerimisel lisaks toetusele kasutada omafinantseeringuna ka pangalaenu ning see tekitab kortermajade elanikes mitmeid küsimusi. Riho Treumuth SEBst vastab viiele küsimusele kortermaja renoveerimislaenu kohta. 

1.      Kui pikaks perioodiks saab KÜ laenu võtta? Mis on mõistlik periood? 

Korterelamu renoveerimislaenu tähtajad on võrreldavad eluasemelaenude tähtaegadega, küll tuleb arvestada, et maksimaalsete pakutavate tähtaegade eelduseks on, et maja tervikrenoveerimisel saavutatakse vähemalt C klassi energiamärgis.  

Laenuperioodi määramisel tuleb lähtuda kortermaja elanike tahtest ja maksevõimest, kuid meie soovitus on pöörata tähelepanu laenu kogukuludele. Ühe osa laenu kulust moodustab intressimarginaal ning teise osa baasintressimäär, milleks on reeglina kuue kuu euribor, mis tähendab, et intressimäär võib muutuda kaks korda jooksva aasta jooksul, sõltuvalt rahvusvaheliste rahaturgude arengust. Oluline on vaadata, kui suur on laenu kogukulu, mis tuleb laenuperioodi lõpus tasuda. Laenu kogukulu omakorda mõjutab võetava laenu tähtaeg - pikem laenuperiood võimaldab vähendada  igakuist remondifondi makset, kuid paraku suurendab kogukulu.  

2.      Kas lihtsam ei oleks koguda remondifondi piisavalt raha ja siis renoveerida etappide kaupa? Miks?

Vanemate korterelamute rekonstrueerimine on paratamatu ning mida kauem maja korrastamisega oodata, seda reeglina kallimaks see muutub. Ühelt poolt laguneb maja aja jooksul järjest enam ja tööde maht suureneb, teisalt võivad ehitushinnad kallineda. Nii võib juhtuda, et ehituseelarve on remondifondi kogumise ajal oluliselt suurenenud ja kogutud summast ei piisa. 

Oluline on mõelda ka sellele, et sääst küttekuludelt tekib eelkõige tervikrenoveerimise puhul – keskeltläbi on oodatav sääst ligi 50% küttekuludelt. Seega võimaldab korralik renoveerimine koheselt kulusid kokku hoida. Lisaks kaasneb kütte- ja ventilatsioonisüsteemi kaasajastamisega kortermaja elanike elukvaliteedi tõus.  

3.      Kas on mõistlik kortermaja renoveerimisega koos teha ka korteris remont? Kas renoveerimistööd kahjustavad korterit?

Need tegevused ei ole otseselt seotud. Kortermaja renoveerimise käigus võivad teatud tööd nõuda ka sisetöid korterites, kuid seda püütakse teha korteriomandit võimalikult vähe kahjustades. Teostatud removeerimistöödel on korteriomandi väärtusele  pigem ikkagi positiivne mõju.

4.      Milline on panga roll ehitaja valikul? Kas pank ei võiks ise välja pakkuda mingit ehitajat, keda ta usaldab, et töö saaks korralikult tehtud? 

Ehitaja leidmiseks tuleb siiski läbi viia ehitushanked. Kindlasti tuleb kaasata ka omaniku järelvalve, ilma milleta on keeruline saavutada kvaliteetset lõpptulemust. Ka omaniku järelvalve leitakse hanke teel. 

Ehitaja valimise puhul tasub arvestada lisaks pakutavale hinnale ka varasemat kogemust, referentse ja ka finantsilist suutlikkust täita nii lepingulisi kui ka hilisemaid garantiilisi kohustusi. Ka pank annab valitud ehitaja osas oma hinnangu, kuid peamine roll nii ehitaja valikul kui ka tervikuna korrektse hankeprotsessi läbiviimisel on ikkagi ühistu juhatusel või tema poolt palgatud konsultandil. 

5.         Mis saab siis, kui kõik elanikud ei suuda või ei ole nõus laenumakset tasuma?

Laenu taotlemine on alati vastutustundlik tegevus, mistõttu tuleb sellega kaasnevad riskid hoolikalt läbi mõelda. Ühelt poolt võib renoveerimissoov tuleneda elanike tahtest parandada elukvaliteeti, kuid teiselt poolt ka otsesest vajadusest, näiteks on kortermaja fassaad amortiseerunud või kommunikatsioonisüsteemid vajavad kaasajastamist. 

Otsus renoveerimise alustamiseks ja laenu võtmiseks võetakse vastu korteriühistu üldkoosolekul ja sellel peab olema enamuse toetus. Vastuvõetud otsused on kohustuslikud kõikidele korteriühistu liikmetele. Seega laenumaksete tasumisest otseselt keelduda ei saa, kui ühistu enamuse poolt otsustatu on vastuvõetamatu, siis paraku kõige loogilisemaks lahenduseks on müüa oma korteriomand ning otsida enda jaoks sobivamaid lahendusi. 

Kui ühistu liikmetel tekivad võlgnevused ühistu ees, peab nendega tegelema ühistu juhatus või majahaldur, ajutiste võlgnevuste puhul on kõige loogilisem tee mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe saavutamine koos võlgnevuse tasumise graafiku kehtestamisega. Kui võlgnevused on süsteemsed või esineb pahatahtlikkus, on üsna levinud võlgnevuse sissenõudmise viisiks maksekäsu kiirmenetlus. Alati võib pöörduda abi saamiseks ka vastavate juriidiliste  asjatundjate poole.   

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehis kommenteerib: „Üksikisikud on pandud vastutama enda otsusega andmete jagamise või maksmise vahel ilma, et andmete kogumise eesmärk oleks selge ja läbipaistev.“

Seoses suurtel veebiplatvormidel rakendatavate nn „nõustu või maksa“ mudelitega on Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukohal, et enamikul juhtudel ei ole suurtel veebiplatvormidel võimalik kehtiva nõusoleku nõudeid järgida, kui kasutajatele antakse valida vaid kahe alternatiivi vahel, kas  nõustuda oma isikuandmete töötlemisega käitumusliku reklaami eesmärgil  või maksta tasu teenuse eest.

Euroopa Andmekaitsenõukogu leiab, et ainult tasulise alternatiivi pakkumine teenustele, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist käitumusliku reklaami eesmärgil, ei tohiks olla vastutavate töötlejate jaoks vaikimisi eelistatud valik. Alternatiivide väljatöötamisel peaksid suured veebiplatvormid kaaluma üksikisikutele nn samaväärse alternatiivi pakkumist, mis ei too kaasa tasu maksmist. Tasuta alternatiiv peaks olema ilma käitumusliku reklaamita, nt reklaamivormiga, mis hõlmab isikuandmete töötlemist vähem või üldse mitte. See on nõusoleku kehtivuse hindamiseks oluline faktor.

Nõusoleku vabatahtlikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta järgmisi kriteeriume: tingimuslikkus, nõusoekust keeldumisest või selle tagasivõtmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed andmesubjektile, jõusuhete selge ebavõrdsus andmesubjekti ja andmetöötleja vahel ning andmesubjektile antava informatsiooni detailsus. Näiteks juhib Euroopa Andmekaitsenõukogu tähelepanu sellele, et ükski võetav tasu ei tohi panna üksikisikuid tundma, et nad on sunnitud andma oma nõusoleku. Euroopa Andmekaitsenõukogu märgib, et kahjulike tagajärgede tekkimine andmesubjektile on tõenäoline, kui veebiplatvorm kasutab nõusoleku saamiseks „nõustu või maksa“ mudelit.

Lisaks artikkel 64 (2) otsusele töötab euroopa Euroopa Andmekaitsenõukogu välja laiema suunise nõustu või maksa mudelite kohta ja kaasab sidusrühmi eelseisvatesse aruteludesse.

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul pakutakse Narvas sealsetele korteriühistutele kolleegide tuge ja praktilist nõu. "Kõige paremini mõjub ikka kolleegide kogemus, informatsioon praktikult praktikule ja seda just tahamegi Narvas pakkuda. Näiteks korteriühistud Rakveres ja Tapal on saanud hulga renoveerimiskogemusi ja neist saab Narvas kindlasti ülevaate," ütles Jaadla.

Renoveerimismess "Renoveerimisest erinevate nurkade alt. Kas, milleks ja kuidas renoveerida?" toimub 24. aprillil kell 11.30-17 Tartu ülikooli Narva kolledžis Raekoja plats 2. Osalema on oodatud korteriühistute juhid ja kõik teised, kes on renoveerimise teemadest huvitatud. Üritus toimub eesti ja vene keeles. Osalemine on tasuta.

Kell 12-14 toimub ettekannetest ka otseülekanne. "Rõhutame, et siiski tasub kohale tulla, sest see on ainulaadne võimalus erinevate spetsialistidega näost-näkku suhelda ja küsimusi küsida," ütles KredExi Ida-Viru korteriühistute konsultant Ljudmila Peussa.

Eestit on pika aja vältel ohustanud ja ohustab ka täna valdavalt piiriülene rahapesu ja terrorismi rahastamise risk.

Enim Eestit ära kasutatavateks meetoditeks on siin avatud kontode või rahakottide kasutamine kuritegeliku tulu liigutamiseks. Kolmandik kõikidest juhtumitest on seotud Eesti äriühingutega, kelle kaudu pannakse välisriikides toime kuritegusid või sellele viitavaid tegusid. Viimase puhul on kõige sagedasemad juhtumid, kus Eestis on asutatud ettevõte, mille taga on välisriigi kodanik, kellel Eestiga seos puudub.

Välismaalastega on seotud enam kui viiendik Eesti ettevõtetest, millest 6% on seotud kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide isikutega. Eelnev tähendab, et oleme oma ettevõtluskeskkonna suures osas avanud mitteresidentidele, kellel ei ole tihti Eestiga seoseid. Olulises osas on nende ettevõtete puhul näha ka kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riski tunnuseid.

Rahapesu Andmebüroo tuvastas, et välisriigi isikutel on oluline roll Eesti ettevõtluskeskkonnas. Vähemalt veerandil juhtudel me aga ei tea, mis on nende tegevuse sisu, sest nad ei esita Eestis majandusaasta aruandeid,

ütles Rahapesu Andmebüroo asejuht Toomas Plaado.

"Eestis tegutsemise aktiivsusnäitajad on kõige madalamad äriühingute teenuse pakkujatega seotud välismaalaste ettevõtetel ja samuti kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide isikutega seotud ettevõtetel. On keeruline mõista, miks on sellisel juhul vaja Eestis ettevõte asutada. Riigile on see arvestatav risk, kui me ei tea, kes ja milleks meie ettevõtluskeskkonda tegelikult kasutab,“ lisas ta.

80 000 välismaalase seosega ettevõttest on 12 000 seotud äriühingute teenuse pakkuja tegevusloaga ettevõtetega.

„Tuvastasime, et mitteresidentidele pakutakse ka juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja ja osaniku varjamise teenust. Samuti on äriühingute teenuse pakkujate teatamisaktiivsus liiga madal – vaid 4% esitas Rahapesu Andmebüroole 2023. aastal teateid, mille hulgas ei olnud  ühtegi terrorismi rahastamise kahtlusega teadet,“  ütles Plaado.

Plaado sõnul hakkab mitteaktiivsete ettevõtete riski osaliselt vähendama majandusaasta aruande esitamata jätmisel ettevõtte automaatne kustutamine äriregistrist. „Registriandmete avalikustamine suurendab juriidiliste isikute läbipaistvust, kuid praegune andmekvaliteet ei võimalda avaandmete potentsiaali täiel määral realiseerida,“ lisas Toomas Plaado.

Uuringute läbiviimisel ilmnesid kitsaskohad äriregistri andmetes, mis vajasid täiendamist. Uuringutes kasutati peamiselt äriregistri ja tegelike kasusaajate andmeid seisuga 30. aprill 2023.

Emmari sõnul erinevad 1990. aastatest tuntud ja tänapäevased pandimajad nagu öö ja päev. „Tänapäeval peavad eranditult kõik, kes pandimajja asju müüa toovad, enda isiku lepingu sõlmimiseks dokumendiga kinnitama. Samuti on kõikjal kaamerad, mis minimeerib kahtlase kontingendi ning teeb politsei töö lihtsaks. Iga teenindaja saab rahapesu vastase koolituse ja professionaalse väljaõppe ning meil on omad nipid ja küsimused, kuidas kahtlast kaupa ära tunda. Ütlen kohe ära, et siia pole mingit mõtet sellist kraami tuua,“ ütles Emmar.

„Kahtlast kaupa vahest tõesti ka üritatakse tuua ja üksikutel juhtudel läheb see ka läbi, aga see osakaal on marginaalne. Sõlmime iga kuu keskmiselt 10 000 lepingut ning kahtlast kaupa tuleb sellest ette kahel-kolmel juhul,“ rääkis Emmar.

„Kui ilmneb probleem, siis alati kompenseerime inimesele ostu ja vastutame täielikult oma kauba eest ise, mistõttu tegeleme ennetusega väga hoolsalt. Samuti kehtib kõigile pandimajast ostetud asjadele garantii,“ lisas Emmar.

„Aga ega pahalased kuskile kadunud pole, nad on lihtsalt kolinud tavapoest internetti. Käest kätte ostmisega on alati risk, et müüja pole usaldusväärne – näiteks Facebook Marketplace’is on libakontod ja pettused väga levinud, sest seal on võimalik sisuliselt anonüümselt tegutseda,“ ütles Luutari arendusjuht.

„Üpris tavapärane, et internetis üritatakse müüa varastatud või võltsitud kraami või ei jõua kaup peale maksmist üldse ostjani. Kuna kulla hind on praegu ajaloo kõrgeimal tasemel, siis üritatakse müüa võltsitud kuldesemeid, mida on ka meile üritatud pakkuda. Teinekord aga kauba internetis müüja lihtsalt ei tea pahaaimamatult, mis materjalist näiteks ehe on tehtud, aga poes kontrollitakse kõik spetsiaalsete testeritega üle,“ lisas Emmar.

Kodulaenu kaastaotleja olemasolu suurendab reeglina maksimaalset laenusummat ning sageli on ühiselt laenu võtvatel inimestel kokku ka rohkem raha esmaseks sissemakseks. Seetõttu on koos laenu võtmine Eestis väga populaarne valik, sest kahekesi on sobiva kodu soetamisel kindlasti rohkem võimalusi.

Ehkki ühise kodulaenu taotlemine on Eestis igati levinud praktika, kasutavad peamiselt seda võimalust noored pered ja vanemad inimesed. „Kuigi esimese kodu ostmine ja kodulaenu taotlemine jääb enamasti juba varajasse täiskasvanuikka, siis sageli on need noored pigem üksiktaotlejad, kuna sel hetkel ei pruugi neil olla veel püsivat elukaaslast,“ sõnas Rebane.

Seetõttu uuritakse mõnikord võimalust kaasata kaastaotlejana lapsevanemat, kuid kuna sellisel juhul arvestatakse ka vanema laenuvõimekust, sealhulgas vanust ja töötasu, siis tihti sellest võimalusest loobutakse. „Kuna lapsevanema vanus võib maksimaalse laenuperioodi pikkust lühendada ning sellest omakorda suureneb ka igakuine laenumakse, on see tüüpiline põhjus, miks lapsevanemat siiski kaastaotlejaks ei võeta.“

Rebase sõnul sobib laenu kaastaotlejaks kõige paremini taotleja elukaaslane või abikaasa, kellega koos kodu ostetakse. Küll aga tasub teada, et päris iga lähedane isik kaastaotlejaks ei sobi. „Sõbrad, õed-vennad või niisama tuttavad kaastaotlejaks ei sobi ning kindlasti ei ole mõtet laenu taotleda koos inimesega, kellel puudub regulaarne sissetulek. See ei anna laenuvõimekuse vaates soovitud eelist ehk laenu on koos mõistlik taotleda vaid siis, kui see suurendab laenuvõtjate võimalusi sobiva kodu soetamisel,“ selgitas Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht.

Väga oluline on enne laenu taotlemist ka omavahel kokku leppida, kuidas üks või teine osapool tehingusse panustab. Näiteks tuleb läbi arutada, milliselt pangakontolt laenu teenindatakse, et vältida lahkhelisid olukorras, kus taotlejad otsustavad tulevikus näiteks eri teed minna. „Vara jagamine võib lahkuminekutel olla suureks tüliõunaks ning seetõttu tuleb hoolikalt valida, keda kaastaotlejaks võtta ning kokkulepetega ennetada rahaga seotud ebameeldivusi.“

Lisaks tuleb Rebase sõnul meeles pidada, et kaastaotlejaid saab olla vaid üks ning on oluline jälgida, et mõlemad osapooled saaksid notariaalse tehingu käigus uue kinnisvara omanikeks. See välistab olukorra, kus laenu taotleti küll kahekesi, kuid lahku minnes kuulub kinnisvara seaduslikult ainult ühele osapoolele.