https://www.rup.ee/tags/tootasu/feed/atom 2024-04-29T02:01:01+03:00 2024-03-06T08:21:33+02:00 2024-03-06T08:21:33+02:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/keskmine-palk-kerkib Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/314e966d4102f2dedcca8654f661b4da_M.jpg" alt="Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3 protsenti kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, mis on 9,7 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3 protsenti kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. Mediaanpalk oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot.</p> <p>Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis kõrgeim info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel, kus see oli vastavalt 3271, 2902 ja 2548 eurot.  Madalaim oli brutokuupalk aga majutuses ja toitlustuses 1193 euroga, muudes teenindavates tegevustes 1247 euroga ja kinnisvaraalase tegevuse vallas 1310 euroga.  Analüütik täpsustas, et enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduses, kus tõus oli 18,6 protsenti, ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel 15,4 protsendiga, </p> <blockquote> <h3>Kõrgeim brutokuupalk oli Harju, sealhulgas Tallinnas 2121 euroga ja Tartu maakonnas 1941 euroga, madalaim aga Valga 1408 euroga ja Saare maakonnas 1449 euroga. Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Viru 13 protsendiga ja Valga maakonnas 11,5 protsendiga,</h3> <p>selgitas Kuusik.</p> </blockquote> <p>Ta lisas, et võrreldes aastataguse ajaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Läänemaal, kus tõus oli 7,4 protsenti,  ja Harjumaal, välja arvatud Tallinn, kus tõus oli 8,1 protsenti.</p> <p> Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid, oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot. Kõrgeim mediaan ehk 2812 eurot oli info ja side vallas ning finants- ja kindlustustegevuse alas, kius see oli 2400 eurot. Madalaim ehk 913 eurot oli mediaanpalk kinnisvara alal ja 970 eurit muude teenindavate tegevuste tegevusaladel. 2023. aasta neljandas kvartalis oli mediaan brutokuutasu 1578 eurot, mis on ligikaudu 10,5 protsenti suurem võrreldes 2022. aasta sama perioodiga.</p> <p>Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.  </p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/314e966d4102f2dedcca8654f661b4da_M.jpg" alt="Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3 protsenti kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, mis on 9,7 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3 protsenti kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. Mediaanpalk oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot.</p> <p>Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis kõrgeim info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel, kus see oli vastavalt 3271, 2902 ja 2548 eurot.  Madalaim oli brutokuupalk aga majutuses ja toitlustuses 1193 euroga, muudes teenindavates tegevustes 1247 euroga ja kinnisvaraalase tegevuse vallas 1310 euroga.  Analüütik täpsustas, et enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduses, kus tõus oli 18,6 protsenti, ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel 15,4 protsendiga, </p> <blockquote> <h3>Kõrgeim brutokuupalk oli Harju, sealhulgas Tallinnas 2121 euroga ja Tartu maakonnas 1941 euroga, madalaim aga Valga 1408 euroga ja Saare maakonnas 1449 euroga. Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Viru 13 protsendiga ja Valga maakonnas 11,5 protsendiga,</h3> <p>selgitas Kuusik.</p> </blockquote> <p>Ta lisas, et võrreldes aastataguse ajaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Läänemaal, kus tõus oli 7,4 protsenti,  ja Harjumaal, välja arvatud Tallinn, kus tõus oli 8,1 protsenti.</p> <p> Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid, oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot. Kõrgeim mediaan ehk 2812 eurot oli info ja side vallas ning finants- ja kindlustustegevuse alas, kius see oli 2400 eurot. Madalaim ehk 913 eurot oli mediaanpalk kinnisvara alal ja 970 eurit muude teenindavate tegevuste tegevusaladel. 2023. aasta neljandas kvartalis oli mediaan brutokuutasu 1578 eurot, mis on ligikaudu 10,5 protsenti suurem võrreldes 2022. aasta sama perioodiga.</p> <p>Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.  </p></div> 2024-02-26T08:27:08+02:00 2024-02-26T08:27:08+02:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/eesti-on-tootasude-avalikustamisega-naabritest-viis-aastat-maas Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/10f8a756e2715a56e245de59d720ef9a_M.jpg" alt="Näiteks ei näita kuulutustes töötasu suurust Selver." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Poodide keti A1000 Market juhi Tarmo Lauringu sõnul on Lätis ja Leedus tööpakkumiste juures palgavahemiku avaldamine kohustuslik juba viimased viis aastat.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Kuigi vastava direktiivi võttis Euroopa Liit vastu aasta tagasi, ei tehta Eestis seda endiselt.</p> <p>"See teema on millegipärast riigi poolt seisma jäänud ja pole infot millal ja kuidas küsimus Eestis lahendatakse. Lätis võeti vastav seadus vastu juba 2018. ja Leedus 2019. aastal," märkis Lauring.</p> <p>Lauringu hinnangul on osad ettevõtjad võitlevad avalikustamisele vastu, sest siis peaks hakkama oma palkasid teistega samale tasemele tõstma. "Palgavahed, nagu ka hinnad poes, on tegelikult suured ja nende avalikustamine võimaldaks lõpetada salatsemise ja muudaks tasemed ühtlasemaks," rääkis Lauring.</p> <p>Ta tõi välja, et kaubanduses ei näita töökuulutustes palkasid Selver, Rimi, ja Maxima.</p> <p>Palka näitab A1000 Market, Lidl on palgatasemed välja öelnud, osaliselt avaldab töötasu ka Coop ja Grossi pood. "Tööle kandideerijad ei tea, et veidi üllataval kombel maksavad kehvemat palka kallimad ja paremat odavamad poeketid. Ka töötasu näitamine kuulutuses vastab enam-vähem samale mustrile – parema palga maksjad julgevad seda välja öelda ja salatsejad mitte. Osades kettides algab teenindaja töötasud vaid viiest eurost bruto," lisas Lauring.</p> <p>Tööpakkumises palgainfo välja ütlemine hoiaks tema sõnul kandideerijatele hulga aega ja vaeva kokku. "Praegu on nii, et üks asi on numbritega mängimine ja mingi keskmise jaetöötaja palga arvutamine, teine aga kaubapaigutaja või klienditeenindaja reaalne palk kohal, kuhu ta tööle asub. Loomulikult on kümme aastat end ettevõttes tõestanud töötaja palk suurem, mis viib statistiliselt keskmise üles, aga tegelikult peaks inimesel ikka olema selge arusaam, palju ta ise peale katseaega teenima hakkab," sõnas Lauring.</p> <p>Selleks, et teenindajate elu läheks inimväärsemaks, peaks riik tema hinnangul palkade läbipaistvust suurendama. "See aitab vähendada palgalõhesid – olgu need siis soolised või kettide vahel," toonitas Lauring.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/10f8a756e2715a56e245de59d720ef9a_M.jpg" alt="Näiteks ei näita kuulutustes töötasu suurust Selver." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Poodide keti A1000 Market juhi Tarmo Lauringu sõnul on Lätis ja Leedus tööpakkumiste juures palgavahemiku avaldamine kohustuslik juba viimased viis aastat.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Kuigi vastava direktiivi võttis Euroopa Liit vastu aasta tagasi, ei tehta Eestis seda endiselt.</p> <p>"See teema on millegipärast riigi poolt seisma jäänud ja pole infot millal ja kuidas küsimus Eestis lahendatakse. Lätis võeti vastav seadus vastu juba 2018. ja Leedus 2019. aastal," märkis Lauring.</p> <p>Lauringu hinnangul on osad ettevõtjad võitlevad avalikustamisele vastu, sest siis peaks hakkama oma palkasid teistega samale tasemele tõstma. "Palgavahed, nagu ka hinnad poes, on tegelikult suured ja nende avalikustamine võimaldaks lõpetada salatsemise ja muudaks tasemed ühtlasemaks," rääkis Lauring.</p> <p>Ta tõi välja, et kaubanduses ei näita töökuulutustes palkasid Selver, Rimi, ja Maxima.</p> <p>Palka näitab A1000 Market, Lidl on palgatasemed välja öelnud, osaliselt avaldab töötasu ka Coop ja Grossi pood. "Tööle kandideerijad ei tea, et veidi üllataval kombel maksavad kehvemat palka kallimad ja paremat odavamad poeketid. Ka töötasu näitamine kuulutuses vastab enam-vähem samale mustrile – parema palga maksjad julgevad seda välja öelda ja salatsejad mitte. Osades kettides algab teenindaja töötasud vaid viiest eurost bruto," lisas Lauring.</p> <p>Tööpakkumises palgainfo välja ütlemine hoiaks tema sõnul kandideerijatele hulga aega ja vaeva kokku. "Praegu on nii, et üks asi on numbritega mängimine ja mingi keskmise jaetöötaja palga arvutamine, teine aga kaubapaigutaja või klienditeenindaja reaalne palk kohal, kuhu ta tööle asub. Loomulikult on kümme aastat end ettevõttes tõestanud töötaja palk suurem, mis viib statistiliselt keskmise üles, aga tegelikult peaks inimesel ikka olema selge arusaam, palju ta ise peale katseaega teenima hakkab," sõnas Lauring.</p> <p>Selleks, et teenindajate elu läheks inimväärsemaks, peaks riik tema hinnangul palkade läbipaistvust suurendama. "See aitab vähendada palgalõhesid – olgu need siis soolised või kettide vahel," toonitas Lauring.</p></div> 2024-02-12T12:41:34+02:00 2024-02-12T12:41:34+02:00 https://www.rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/ootootaja-tasu Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/2bef082f8c55ae000d9ab7bd1075e821_M.jpg" alt="Öötöötaja ei või töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Keda peetakse öötöötajaks? Kui pikk võib olla öötöötaja tööpäev ja kas tal peaks olema kõrgem töötasu?</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p><em>Vastab <strong>Vladimir Logatšev</strong>, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:</em></p> <p>Öötöötaja on töötaja, kes tavaliselt töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast. Tegemist on töötajaga, kes regulaarselt oma tavalise töö käigus töötab öösel. Näiteks kui töötaja töötab viis tööpäeva 40 tundi nädalas ja vähemalt 15 tundi on ööajal (töö ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00), siis on ta öötöötaja.</p> <p>Öötöötaja on ka töötaja, kes regulaarselt öisel ajal tööd ei tee, aga peab teatud perioodidel aastas öösel töötama. Teisisõnu töötaja, kes töötab tõenäoliselt ööajal teatava osa oma iga-aastasest tööajast. Selle, mis ajast hakatakse aastast perioodi lugema, paneb paika tööandja lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest.</p> <p>Kui töötaja (sh öötöötaja) tööaeg langeb ööajale, peab tööandja maksma töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu juba sisaldab tasu ka ööajal töötamise eest. Kui tööandja ja töötaja sõlmivad kokkuleppe, et töötasu sisaldab ööajal töötamise eest saadud tasu, tuleb tööandjal jälgida, et öisel ajal tööd tegev töötaja saaks ka tegelikult võrreldes ainult päeval töötava töötajaga kõrgemat töötasu.</p> <p>Öötöötaja ei või töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. Tema keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist tuleb välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva). Seega saab öötöötaja töötada seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmiselt kaheksa tundi päevas kuue päeva jooksul). Tegemist on absoluutpiiranguga ja töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada kaheksat tundi.</p> <p>Öine töötamine häirib keha bioloogilist kella, uni lüheneb ja tekkida võivad meeleolukõikumised. Lisaks on uuringud leidnud, et öösel töötamine võib põhjustada vähki. Näiteks pikki aastaid öövahetustes töötanud naistel on suurem risk haigestuda rinnavähki kui nende päeviti töötavatel sookaaslastel. Seega on öötöötajal oluline jälgida oma tervist ning töö- ja puhkeaega.  </p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/2bef082f8c55ae000d9ab7bd1075e821_M.jpg" alt="Öötöötaja ei või töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Keda peetakse öötöötajaks? Kui pikk võib olla öötöötaja tööpäev ja kas tal peaks olema kõrgem töötasu?</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p><em>Vastab <strong>Vladimir Logatšev</strong>, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:</em></p> <p>Öötöötaja on töötaja, kes tavaliselt töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast. Tegemist on töötajaga, kes regulaarselt oma tavalise töö käigus töötab öösel. Näiteks kui töötaja töötab viis tööpäeva 40 tundi nädalas ja vähemalt 15 tundi on ööajal (töö ajavahemikus kell 22.00 kuni 06.00), siis on ta öötöötaja.</p> <p>Öötöötaja on ka töötaja, kes regulaarselt öisel ajal tööd ei tee, aga peab teatud perioodidel aastas öösel töötama. Teisisõnu töötaja, kes töötab tõenäoliselt ööajal teatava osa oma iga-aastasest tööajast. Selle, mis ajast hakatakse aastast perioodi lugema, paneb paika tööandja lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest.</p> <p>Kui töötaja (sh öötöötaja) tööaeg langeb ööajale, peab tööandja maksma töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu juba sisaldab tasu ka ööajal töötamise eest. Kui tööandja ja töötaja sõlmivad kokkuleppe, et töötasu sisaldab ööajal töötamise eest saadud tasu, tuleb tööandjal jälgida, et öisel ajal tööd tegev töötaja saaks ka tegelikult võrreldes ainult päeval töötava töötajaga kõrgemat töötasu.</p> <p>Öötöötaja ei või töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. Tema keskmise tööaja arvutamisel seitsmepäevasest arvestusperioodist tuleb välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva). Seega saab öötöötaja töötada seitsmepäevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmiselt kaheksa tundi päevas kuue päeva jooksul). Tegemist on absoluutpiiranguga ja töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada kaheksat tundi.</p> <p>Öine töötamine häirib keha bioloogilist kella, uni lüheneb ja tekkida võivad meeleolukõikumised. Lisaks on uuringud leidnud, et öösel töötamine võib põhjustada vähki. Näiteks pikki aastaid öövahetustes töötanud naistel on suurem risk haigestuda rinnavähki kui nende päeviti töötavatel sookaaslastel. Seega on öötöötajal oluline jälgida oma tervist ning töö- ja puhkeaega.  </p></div> 2024-01-04T11:42:07+02:00 2024-01-04T11:42:07+02:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/mida-tuleb-arvestada-kui-toolepingus-on-tootasuks-maaratud-alammaarale-vastav-tootasu Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/ec58d811926761d5b386aa18b9f58f25_M.jpg" alt="Töötasu alammäär muutus 1. jaanuarist 2024." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Töötasu alammäära muutmisel tekib tööandjatel sageli küsimus, kas ja kuidas tuleb sellega seoses muuta töölepinguid nende töötajatega, kellega on kokku lepitud alammäärale vastav töötasu. Tööinspektsioon selgitab.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Töölepingu seaduse kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasu suuruses (TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/TLS#para5lg1p5" target="_blank">§ 5 lg 1 p 5</a>).</p> <p>Töötajad peavad teadma, kui suurt töötasu neile makstakse. Töölepingu seadus ei sätesta, millistest osadest peab töötasu koosnema,  seega võib töötasu koosneda erinevatest komponentidest (kuutöötasu, tunnitasu, tükitöötasu, lisatasu töö tegemise eest jne). Kõik tasud, mis on saadud töö tegemise eest, on töötasu osad. Kui töötaja töötasu koosneb mitmest osast (põhitasu ja lisatasu), siis on oluline, et ta saaks igakuiselt töötasu vähemalt alammäära ulatuses. TLS § 29 lg 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu maksta ei tohi. Alates 1. jaanuarist 2024. a on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot ja tunnitasu alammääraks 4,86 eurot.</p> <p>Kui lepingus on kirjas, et töötajale makstakse töötasu alammäära, peab töötaja ka teadma, kui suur see on. Lepingusse võiks märkida, kui suur see hetkel on ning selgituse, et töötasu alammäära muutumisel saab töötaja töötasu uue määra alusel. Samuti võiks märkida, kust leida infot kehtiva töötasu alammäära kohta. Tööandja heauskne käitumine  teavitamiskohustuse täitmisel eeldab ka seda, et tööandja teavitab töötajaid sellest, kui töötasu alammäär on muutunud. Määra muutumisest peab tööandja töötajatele teada andma näiteks e-kirjaga või teatega kõigile töötajatele kättesaadavas infosüsteemis. Oluline on, et töötajateni see info jõuaks. Sellisel juhul töötajate töölepinguid muutma ei pea.</p> <p>Töötajal on igal juhul õigus töötasu alammäära tõusule, isegi kui tööandja töötajaid sellest ei teavita. Muudes olukordades kui tegemist ei ole alammäära tõusuga, töölepingus kokku lepitud tingimuste muutmine, sh töötasu suuruse muutmine, tuleb vormistada kirjalikult (töötaja ja tööandja poolt allkirjastatud).</p> <p>Töötasu alammäär muutus 1. jaanuarist 2024, mis tähendab, et 2023. a detsembrikuu töötasu arvestatakse veel vana alammäära alusel.</p> <p>Seega tööandjal on kohustus teavitada töötajaid alammäära tõusu kohta kirjalikult. Tööandjal on aga oluline teada, et töötaja teavitama jätmisel on töötajal õigus nõuda talle uue töötasu kohta andmete esitamist ning tööandja peab täitma sellise nõude kahe nädala jooksul (TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/TLS#para5lg3" target="_blank">§ 5 lg 3</a>).</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/ec58d811926761d5b386aa18b9f58f25_M.jpg" alt="Töötasu alammäär muutus 1. jaanuarist 2024." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Töötasu alammäära muutmisel tekib tööandjatel sageli küsimus, kas ja kuidas tuleb sellega seoses muuta töölepinguid nende töötajatega, kellega on kokku lepitud alammäärale vastav töötasu. Tööinspektsioon selgitab.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Töölepingu seaduse kohaselt lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasu suuruses (TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/TLS#para5lg1p5" target="_blank">§ 5 lg 1 p 5</a>).</p> <p>Töötajad peavad teadma, kui suurt töötasu neile makstakse. Töölepingu seadus ei sätesta, millistest osadest peab töötasu koosnema,  seega võib töötasu koosneda erinevatest komponentidest (kuutöötasu, tunnitasu, tükitöötasu, lisatasu töö tegemise eest jne). Kõik tasud, mis on saadud töö tegemise eest, on töötasu osad. Kui töötaja töötasu koosneb mitmest osast (põhitasu ja lisatasu), siis on oluline, et ta saaks igakuiselt töötasu vähemalt alammäära ulatuses. TLS § 29 lg 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu maksta ei tohi. Alates 1. jaanuarist 2024. a on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot ja tunnitasu alammääraks 4,86 eurot.</p> <p>Kui lepingus on kirjas, et töötajale makstakse töötasu alammäära, peab töötaja ka teadma, kui suur see on. Lepingusse võiks märkida, kui suur see hetkel on ning selgituse, et töötasu alammäära muutumisel saab töötaja töötasu uue määra alusel. Samuti võiks märkida, kust leida infot kehtiva töötasu alammäära kohta. Tööandja heauskne käitumine  teavitamiskohustuse täitmisel eeldab ka seda, et tööandja teavitab töötajaid sellest, kui töötasu alammäär on muutunud. Määra muutumisest peab tööandja töötajatele teada andma näiteks e-kirjaga või teatega kõigile töötajatele kättesaadavas infosüsteemis. Oluline on, et töötajateni see info jõuaks. Sellisel juhul töötajate töölepinguid muutma ei pea.</p> <p>Töötajal on igal juhul õigus töötasu alammäära tõusule, isegi kui tööandja töötajaid sellest ei teavita. Muudes olukordades kui tegemist ei ole alammäära tõusuga, töölepingus kokku lepitud tingimuste muutmine, sh töötasu suuruse muutmine, tuleb vormistada kirjalikult (töötaja ja tööandja poolt allkirjastatud).</p> <p>Töötasu alammäär muutus 1. jaanuarist 2024, mis tähendab, et 2023. a detsembrikuu töötasu arvestatakse veel vana alammäära alusel.</p> <p>Seega tööandjal on kohustus teavitada töötajaid alammäära tõusu kohta kirjalikult. Tööandjal on aga oluline teada, et töötaja teavitama jätmisel on töötajal õigus nõuda talle uue töötasu kohta andmete esitamist ning tööandja peab täitma sellise nõude kahe nädala jooksul (TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/TLS#para5lg3" target="_blank">§ 5 lg 3</a>).</p></div> 2023-12-11T07:46:04+02:00 2023-12-11T07:46:04+02:00 https://www.rup.ee/meistri-eri/tasu-korteriuhistu-juhatuse-liikmetele Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/eae2bb6de4b23bd3f27929e8c4a153ca_M.jpg" alt="Martin Kusmin, jurist, Advokaadibüroo Lepmets & Nõges" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Korteriühistul on juhatuse liikmega võlaõiguslik käsundussuhe. Sellisele õigussuhtele ei kohaldata töölepinguseadust, mistõttu ei ole juhatuse liikmel õigust saada töötasu tavapärases korras, töölepinguseaduse sätete alusel.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <h3><strong>Otsustab üldkoosolek</strong></h3> <p>Korteriühistu juhatuse liikme tasustamist reguleerib mittetulundusühingute seadus. Selle kohaselt võib korteriühistu juhatuse liikmele maksta tasu juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Samuti sätestab seadus, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.</p> <p>Kohtupraktikas on rõhutatud, et sellisele õigussuhtele ei kohaldu võlaõigusseaduse § 627, mille kohaselt võib käsundisaaja olukorras, kus käsundi täitmist võib eeldada tasu eest, nõuda tasu ka juhul, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud.</p> <p>Korteriühistu juhatuse liikmel puudub ilma üldkoosoleku sellekohase otsuseta õigus saada tasu ka juhul, kui asjaolusid arvestades ei saaks eeldada juhatuse liikme kohustuste tasuta täitmist. Seega erineb korteriühistu juhatuse liikme tasustamise regulatsioon ka aktsiaseltsi või osaühingu juhatuse liikme tasustamise korrast.</p> <h3><strong>Mõistlik suurus</strong></h3> <p>Juhatuse liikmele tasu maksmine eeldab seega, et korteriühistu põhikiri ei näe ette tasuta töötamist ja et on olemas üldkoosoleku otsus, mis määrab tasu suuruse ja maksmise korra. Üksnes juhatuse liikmeks valimisega ei teki isikul õigust saada tasu. Kui juhatuse liikmele ei ole üldkoosoleku otsusega tasu määratud, võib juhatuse liige teha korteriühistule ettepaneku tasu määramiseks, seejuures võib juhatuse liikmele tasu määrata ka tagasiulatuvalt.</p> <p>Üldkoosolek peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele korteriühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja korteriühistu majandusliku olukorraga. Arvestada tuleb seega ka majanduskava ja selles kavandatud kuludega. Kuna juhatuse liikmele ei kohaldata tööseadust, siis oleks mõistlik kokku leppida ka muud asjaolud, mis on tavapärases töösuhtes seadusega reguleeritud: tööaeg ja puhkus, kulude hüvitamise kord, töövahendite andmine jms.</p> <p>Kõige eelneva kõrval tuleb silmas pidada, et korteriühistu juhatuse liige võib samal ajal töötada korteriühistu heaks ka töölepingu alusel, olgu siis kojamehe või raamatupidajana, kuid seda tingimusel, et vastava ametikoha tööülesanded on selgelt eristatud juhatuse liikme omadest. Sellisel juhul on tal õigus saada vastava töö eest tasutöölepinguseaduse sätete kohaselt.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/eae2bb6de4b23bd3f27929e8c4a153ca_M.jpg" alt="Martin Kusmin, jurist, Advokaadibüroo Lepmets & Nõges" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Korteriühistul on juhatuse liikmega võlaõiguslik käsundussuhe. Sellisele õigussuhtele ei kohaldata töölepinguseadust, mistõttu ei ole juhatuse liikmel õigust saada töötasu tavapärases korras, töölepinguseaduse sätete alusel.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <h3><strong>Otsustab üldkoosolek</strong></h3> <p>Korteriühistu juhatuse liikme tasustamist reguleerib mittetulundusühingute seadus. Selle kohaselt võib korteriühistu juhatuse liikmele maksta tasu juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Samuti sätestab seadus, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.</p> <p>Kohtupraktikas on rõhutatud, et sellisele õigussuhtele ei kohaldu võlaõigusseaduse § 627, mille kohaselt võib käsundisaaja olukorras, kus käsundi täitmist võib eeldada tasu eest, nõuda tasu ka juhul, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud.</p> <p>Korteriühistu juhatuse liikmel puudub ilma üldkoosoleku sellekohase otsuseta õigus saada tasu ka juhul, kui asjaolusid arvestades ei saaks eeldada juhatuse liikme kohustuste tasuta täitmist. Seega erineb korteriühistu juhatuse liikme tasustamise regulatsioon ka aktsiaseltsi või osaühingu juhatuse liikme tasustamise korrast.</p> <h3><strong>Mõistlik suurus</strong></h3> <p>Juhatuse liikmele tasu maksmine eeldab seega, et korteriühistu põhikiri ei näe ette tasuta töötamist ja et on olemas üldkoosoleku otsus, mis määrab tasu suuruse ja maksmise korra. Üksnes juhatuse liikmeks valimisega ei teki isikul õigust saada tasu. Kui juhatuse liikmele ei ole üldkoosoleku otsusega tasu määratud, võib juhatuse liige teha korteriühistule ettepaneku tasu määramiseks, seejuures võib juhatuse liikmele tasu määrata ka tagasiulatuvalt.</p> <p>Üldkoosolek peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele korteriühistu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja korteriühistu majandusliku olukorraga. Arvestada tuleb seega ka majanduskava ja selles kavandatud kuludega. Kuna juhatuse liikmele ei kohaldata tööseadust, siis oleks mõistlik kokku leppida ka muud asjaolud, mis on tavapärases töösuhtes seadusega reguleeritud: tööaeg ja puhkus, kulude hüvitamise kord, töövahendite andmine jms.</p> <p>Kõige eelneva kõrval tuleb silmas pidada, et korteriühistu juhatuse liige võib samal ajal töötada korteriühistu heaks ka töölepingu alusel, olgu siis kojamehe või raamatupidajana, kuid seda tingimusel, et vastava ametikoha tööülesanded on selgelt eristatud juhatuse liikme omadest. Sellisel juhul on tal õigus saada vastava töö eest tasutöölepinguseaduse sätete kohaselt.</p></div> 2023-11-13T14:37:06+02:00 2023-11-13T14:37:06+02:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/ametiuhingud-ka-paastjad-soovivad-pikaajalist-palgakindlust Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/ca40527015ebba3058a08d4a5ae24f48_M.jpg" alt="Päästjad soovivad samuti pikaajalist palgakindlust." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Homme siseministriga kohtuv Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing taotleb sarnaselt õpetajatega vähemalt kolmeaastase kollektiivlepingu sõlmimist, mis sisaldaks täpseid palgatõuse aastani 2026.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Arvestades selle aasta alguses jõustunud märkimisväärset palgatõusu, on päästjate nõudmised mõõdukad. Uuest aastast loodetakse siseministeeriumi poolt inflatsiooni korrigeerimist viie protsendi võrra, 2025. aastal ja 2026. aastal aga jõukohaseid samme varem kokku lepitud palgaeesmärgi suunas, vastavalt siis 18 ja 15 protsenti.</p> <p> Ka päästjate puhul on erinevad siseministrid tunnustanud eesmärgina 120 protsenti keskmise palgani jõudmist, mis tagaks valdkonna jätkusuutlikkuse ja toimekindluse.</p> <p>Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu peausaldusisiku Kalle Koopi sõnul on päästjatel palga kõrval ka teisi muresid. „Kuna paljud käivad tööle kaugemalt või on võtnud aja jooksul juurde muid kohustusi, on väga oluline 24-tunniste valvete säilimine. Sõltuvalt palganumbritest võib siin mingi kompromiss olla võimalik, aga optimaalne tööaeg on meile palgaga võrreldes pea sama tähtis,“ ütles Koop.</p> <p>Tänavu augustis tunnistas rahandusminister Mart Võrklaev intervjuus ERR-ile, et töötajaid, kellel on sõlmitud kollektiivleping, palgatõusuta jätta ei saa. Samal ajal ei näe järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning ka riigieelarve strateegia päästjatele ette palgatõusu. „Sõnum on selge, ilma kollektiivlepinguta on palgad külmutatud ja kukkumine tagasi mudaliigasse garanteeritud,“ võttis Koop olukorra lühidalt kokku.</p> <p>Kohtumine siseministriga leiab aset homme kell 14.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/ca40527015ebba3058a08d4a5ae24f48_M.jpg" alt="Päästjad soovivad samuti pikaajalist palgakindlust." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Homme siseministriga kohtuv Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing taotleb sarnaselt õpetajatega vähemalt kolmeaastase kollektiivlepingu sõlmimist, mis sisaldaks täpseid palgatõuse aastani 2026.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Arvestades selle aasta alguses jõustunud märkimisväärset palgatõusu, on päästjate nõudmised mõõdukad. Uuest aastast loodetakse siseministeeriumi poolt inflatsiooni korrigeerimist viie protsendi võrra, 2025. aastal ja 2026. aastal aga jõukohaseid samme varem kokku lepitud palgaeesmärgi suunas, vastavalt siis 18 ja 15 protsenti.</p> <p> Ka päästjate puhul on erinevad siseministrid tunnustanud eesmärgina 120 protsenti keskmise palgani jõudmist, mis tagaks valdkonna jätkusuutlikkuse ja toimekindluse.</p> <p>Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu peausaldusisiku Kalle Koopi sõnul on päästjatel palga kõrval ka teisi muresid. „Kuna paljud käivad tööle kaugemalt või on võtnud aja jooksul juurde muid kohustusi, on väga oluline 24-tunniste valvete säilimine. Sõltuvalt palganumbritest võib siin mingi kompromiss olla võimalik, aga optimaalne tööaeg on meile palgaga võrreldes pea sama tähtis,“ ütles Koop.</p> <p>Tänavu augustis tunnistas rahandusminister Mart Võrklaev intervjuus ERR-ile, et töötajaid, kellel on sõlmitud kollektiivleping, palgatõusuta jätta ei saa. Samal ajal ei näe järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning ka riigieelarve strateegia päästjatele ette palgatõusu. „Sõnum on selge, ilma kollektiivlepinguta on palgad külmutatud ja kukkumine tagasi mudaliigasse garanteeritud,“ võttis Koop olukorra lühidalt kokku.</p> <p>Kohtumine siseministriga leiab aset homme kell 14.</p></div> 2023-11-06T08:00:00+02:00 2023-11-06T08:00:00+02:00 https://www.rup.ee/meistri-eri/lae-alla-uus-naidis-kahjun-ude-tasaarvestamine-tootasuga Dmitri [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/74d611d7926484a94a4a5fab8a6fe8c6_M.jpg" alt="Lae alla uus näidis: kahjunõude tasaarvestamine töötasuga" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Töölepingu seaduse § 78 lõike 1 järgi võib tööandja kohtuväliselt oma kahjunõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku alusel.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <blockquote> <p>Dokumendinäidise koostas vandeadvokaat Kadri Lember, <a href="https://walless.com/" tabindex="index, follow">advokaadibüroo WALLESS</a>.</p> </blockquote> <table class="table table-bordered"> <tbody> <tr class="even"> <td><strong>Näidis</strong></td> <td class="text-center"><strong>Lae alla</strong></td> </tr> <tr class="even"> <td>Kahjunõude tasaarvestamine töötasuga</td> <td class=" text-center"><a href="vip_zone/doc/Kahjunõude tasaarvestamine töötasuga.docx" target="_blank"><img src="images/stories/vip/word.png" alt="Kahjunõude tasaarvestamine töötasuga - eesti keeles" width="24" height="24" title="Kahjunõude tasaarvestamine töötasuga - eesti keeles" /></a></td> </tr> </tbody> </table></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/74d611d7926484a94a4a5fab8a6fe8c6_M.jpg" alt="Lae alla uus näidis: kahjunõude tasaarvestamine töötasuga" /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Töölepingu seaduse § 78 lõike 1 järgi võib tööandja kohtuväliselt oma kahjunõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku alusel.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <blockquote> <p>Dokumendinäidise koostas vandeadvokaat Kadri Lember, <a href="https://walless.com/" tabindex="index, follow">advokaadibüroo WALLESS</a>.</p> </blockquote> <table class="table table-bordered"> <tbody> <tr class="even"> <td><strong>Näidis</strong></td> <td class="text-center"><strong>Lae alla</strong></td> </tr> <tr class="even"> <td>Kahjunõude tasaarvestamine töötasuga</td> <td class=" text-center"><a href="vip_zone/doc/Kahjunõude tasaarvestamine töötasuga.docx" target="_blank"><img src="images/stories/vip/word.png" alt="Kahjunõude tasaarvestamine töötasuga - eesti keeles" width="24" height="24" title="Kahjunõude tasaarvestamine töötasuga - eesti keeles" /></a></td> </tr> </tbody> </table></div> 2023-10-18T08:38:40+03:00 2023-10-18T08:38:40+03:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/palgarahulolematus-on-endiselt-suur Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/56309ab87b9a64db95544945afb2a0c1_M.jpg" alt="62 protsenti vastanud ettevõtetest ei kavatse lähikuudel töötasusid tõsta. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Äsja ilmunud kolmanda kvartali tööturu monitooringust selgub, et võrreldes eelmise kvartaliga pole palgarahulolematus töötajate seas vähenenud ning palgasurve jätkub. </p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Võrreldes eelmise kvartaliga ei ole töötajate palgaootus muutunud nind endiselt ootab 80 protsenti vastanud töötajatest tööandjalt palga tõstmist ning vaid 20 protsenti vastajatest on oma palgaga rahul, märkis tööportaal CV.ee.</p> <p>Nii nagu ka eelmisel kvartalil, siis ka see kvartal oodatakse enamasti palgatõusu vahemikus 11-20 protsenti. Kuigi palgarahulolematus on töötajate seas suur, siis 62 protsenti vastanud ettevõtetel ei ole plaanis lähikuudel töötasusid tõsta. </p> <p>Kuigi palgarahulolematus on töötajate seas silmatorkav, selgub, et 62 protsenti vastanud ettevõtetest ei kavatse lähikuudel töötasusid tõsta. See viitab sellele, et tööturul on tekkinud käärid palga ootuste ja tegelikkuse vahel. Ettevõtted seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas hoida oma töötajaid motiveerituna ja rahulolevatena keerulistel aegadel. </p> <p>Lisaks jätkuvale palga rahulolematusele selgus uuringus, et tööotsijate sõnul pole tööturul tööpakkumisi piisavalt, nii arvab 62 protsenti. Tööpakkumiste arv on langenud, mis viitab olukorrale, kus tööturul on toimunud kannapööre ning tööotsijaid on tööturul rohkem, kui tööpakkumisi. Antud olukord võimaldab tööandjatel lihtsamalt töötajaid vabadele ametikohtadele värvata.  </p> <p>„Kuigi käärid on palgaootuse ja reaalsuse vahel üsna suured, siis peaksid töötajad hetkel mõistma, et tööturul on keeruline aeg ning andma tööandjatele aega hetkeolukorraga kohaneda. Olenemata keerulistest aegadest on hetkel väga hea aeg uute töötajate värbamiseks, kuna tööturul on rohkelt motiveeritud ja kvalifitseeritud kandidaate, kes ootavad võimalust end tõestada,“ selgitas CV.ee turundusjuht Karla Oder. </p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/56309ab87b9a64db95544945afb2a0c1_M.jpg" alt="62 protsenti vastanud ettevõtetest ei kavatse lähikuudel töötasusid tõsta. " /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Äsja ilmunud kolmanda kvartali tööturu monitooringust selgub, et võrreldes eelmise kvartaliga pole palgarahulolematus töötajate seas vähenenud ning palgasurve jätkub. </p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Võrreldes eelmise kvartaliga ei ole töötajate palgaootus muutunud nind endiselt ootab 80 protsenti vastanud töötajatest tööandjalt palga tõstmist ning vaid 20 protsenti vastajatest on oma palgaga rahul, märkis tööportaal CV.ee.</p> <p>Nii nagu ka eelmisel kvartalil, siis ka see kvartal oodatakse enamasti palgatõusu vahemikus 11-20 protsenti. Kuigi palgarahulolematus on töötajate seas suur, siis 62 protsenti vastanud ettevõtetel ei ole plaanis lähikuudel töötasusid tõsta. </p> <p>Kuigi palgarahulolematus on töötajate seas silmatorkav, selgub, et 62 protsenti vastanud ettevõtetest ei kavatse lähikuudel töötasusid tõsta. See viitab sellele, et tööturul on tekkinud käärid palga ootuste ja tegelikkuse vahel. Ettevõtted seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas hoida oma töötajaid motiveerituna ja rahulolevatena keerulistel aegadel. </p> <p>Lisaks jätkuvale palga rahulolematusele selgus uuringus, et tööotsijate sõnul pole tööturul tööpakkumisi piisavalt, nii arvab 62 protsenti. Tööpakkumiste arv on langenud, mis viitab olukorrale, kus tööturul on toimunud kannapööre ning tööotsijaid on tööturul rohkem, kui tööpakkumisi. Antud olukord võimaldab tööandjatel lihtsamalt töötajaid vabadele ametikohtadele värvata.  </p> <p>„Kuigi käärid on palgaootuse ja reaalsuse vahel üsna suured, siis peaksid töötajad hetkel mõistma, et tööturul on keeruline aeg ning andma tööandjatele aega hetkeolukorraga kohaneda. Olenemata keerulistest aegadest on hetkel väga hea aeg uute töötajate värbamiseks, kuna tööturul on rohkelt motiveeritud ja kvalifitseeritud kandidaate, kes ootavad võimalust end tõestada,“ selgitas CV.ee turundusjuht Karla Oder. </p></div> 2023-09-28T09:04:23+03:00 2023-09-28T09:04:23+03:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/tootasuv-rdlus Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/0f0e6dddf9f9b1e9a854fa25a619993d_M.jpg" alt="Madalaimat palka pakutakse puhastusteenindajatele: brutopalka alates 950 eurost." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Kõrgeimat töötasu on tänavu pakutud IT-tippspetsialistidele, kus keskmine palgapakkumine ulatub 4700 euroni, selgus cvkeskus.ee rohkem kui 11 000 avaliku palgaga tööpakkumise ülevaatest. Populaarsete ametite võrdluses on aastaga enim kerkinud õpetajate palgapakkumised.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Töökuulutustes avalikult välja toodud palgapakkumiste võrdluses oli kõige enam võimalik teenida IT-tippspetsialistidel, kellele pakutav palgavahemik oli keskmiselt 3250–4700 eurot. Arstidele suunatud palgapakkumised jäid tänavu vahemikku 3500–3850 eurot ning müügijuhtidel 2050–3700 eurot.</p> <p>3000 euro piiri ületasid ka tootmisjuhtide palgapakkumised, kus pakutav töötasu oli keskmiselt 2250–3350 eurot. Kõrget palka pakuti v<span style="background-color: transparent;">eel turundusjuhtidele, kellele suunatud palgapakkumised olid keskmiselt 2050–3000 eurot. Müügi- ja turundussektoris on tavapärane siduda palk tulemustasuga, mistõttu on pakutavad palgavahemikud ka keskmisest märgatavalt laiemad.</span></p> <p>Ehitussektoris olid populaarsete ametikohtade võrdluses kõrgeimad palgapakkumised objektijuhtidele suunatud tööpakkumistes (keskmiselt 2600–2850 eurot). Ehitajatele pakutav töötasu oli 1750–2850 eurot ja keevitajatel 1950–2500 eurot. Ehitussektori palgapakkumisi mõjutavad ka välismaiste tööandjate konkureerivad tööpakkumised, mis tõstavad pakutava palga ülempiiri.</p> <p>2000 euro piiri ületasid veel ka autoremondilukkseppadele (1750–2450 eurot), müügispetsialistidele (1400–2400 eurot), elektrikutele (1700–2250 eurot), raamatupidajatele (1900–2200 eurot), õdedele (1750–2200 eurot) ja turundusspetsialistidele (1700–2150 eurot) pakutavad palgad.</p> <p>Õpetajatele suunatud palgapakkumised olid keskmiselt 1650–1800 eurot ja kerkisid populaarsete ametikohtade võrdluses aastaga kõige kiiremini (+20%). Kõrgeimad õpetajatele suunatud palgapakkumised ületasid 2600 euro piiri (2625 eurot). <span style="background-color: transparent;">Kokkadele suunatud palgapakkumised olid tänavu keskmiselt 1350–1700 eurot, kontoriassistentidel 1300–1700 eurot, tõstukijuhtidel 1350–1650 eurot, kulleritel 1300–1600 eurot ning kauba komplekteerijatel ja tootmistöölistel 1200–1600 eurot.</span></p> <h3><strong>Palgapakkumine on avalik 36% tööpakkumistest</strong></h3> <p>Kui Lätis ja Leedus on pea kõik tööpakkumised avaliku palgaga (seadusest tulenev nõue), siis Eestis avalikustatakse palk 36% tööpakkumistest. Kerget trendimuutust on siiski märgata ka siin – näiteks 2019. aasta samal ajal oli avaliku palgaga tööpakkumiste osakaal 28%. Hetkel leidub cvkeskus.ee lehel pisut üle 1000 avaliku palgaga tööpakkumise.</p> <p>Kõige julgemalt on viimastel kuudel palka näidatud haridussektori tööpakkumistes, kus palgapakkumine oli avalik 61% kuulutustest. Keskmisest enam lisasid tööandjad avaliku palgapakkumise ka transpordi- (55%), korrakaitse- (54%), pangandus- (54%) ning tööstus- ja tootmissektori tööpakkumistele (54%).</p> <p>CVKeskus.ee andmed näitavad, et avaliku palgaga tööpakkumistele kandideeritakse keskmiselt 63% rohkem kui sellistele, kus palganumber on jäetud saladuseks.</p> <p>Palgavõrdluse statistika pärineb 11 471 avaliku palgaga tööpakkumisest, mis tänavu Eesti suurimas tööportaalis cvkeskus.ee avaldatud on.</p> <p><strong>TABEL: Palgapakkumised avaliku palgaga tööpakkumistes.</strong></p> <table border="0" class="table table bordered" style="width: 604px;" cellspacing="0" cellpadding="0"> <tbody> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302"><strong>Amet</strong><br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142"><strong>Pakutav brutopalk alates (keskmine)</strong><br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161"><strong>Pakutav brutopalk kuni (keskmine)</strong><br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">IT-tippspetsialist<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">3250 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">4700 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Arst<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">3500 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">3850 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Müügijuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">2050 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">3700 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Tootmisjuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">2250 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">3350 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Turundusjuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">2050 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">3000 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Objektijuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">2600 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2850 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Ehitaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1750 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2850 €<br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Keevitaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1950 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2500 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Autoremondilukksepp<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1750 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2450 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Müügiesindaja/-spetsialist<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1400 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2400 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Elektrik<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1700 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2250 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Raamatupidaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1900 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2200 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Õde<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1750 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2200 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Turundusspetsialist<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1700 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2150 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Õpetaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1650 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1800 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Kokk<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1350 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1700 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Assistent (kontoritöötaja)<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1300 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1700 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Tõstukijuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1350 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1650 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Kuller<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1300 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1600 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Kauba komplekteerija<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1200 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1600 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Tootmistööline<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1200 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1600 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Pagar<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1200 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1450 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Klienditeenindaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1050 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1300 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Puhastusteenindaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">950 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1150 € <br /><br /></td> </tr> </tbody> </table></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/0f0e6dddf9f9b1e9a854fa25a619993d_M.jpg" alt="Madalaimat palka pakutakse puhastusteenindajatele: brutopalka alates 950 eurost." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Kõrgeimat töötasu on tänavu pakutud IT-tippspetsialistidele, kus keskmine palgapakkumine ulatub 4700 euroni, selgus cvkeskus.ee rohkem kui 11 000 avaliku palgaga tööpakkumise ülevaatest. Populaarsete ametite võrdluses on aastaga enim kerkinud õpetajate palgapakkumised.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Töökuulutustes avalikult välja toodud palgapakkumiste võrdluses oli kõige enam võimalik teenida IT-tippspetsialistidel, kellele pakutav palgavahemik oli keskmiselt 3250–4700 eurot. Arstidele suunatud palgapakkumised jäid tänavu vahemikku 3500–3850 eurot ning müügijuhtidel 2050–3700 eurot.</p> <p>3000 euro piiri ületasid ka tootmisjuhtide palgapakkumised, kus pakutav töötasu oli keskmiselt 2250–3350 eurot. Kõrget palka pakuti v<span style="background-color: transparent;">eel turundusjuhtidele, kellele suunatud palgapakkumised olid keskmiselt 2050–3000 eurot. Müügi- ja turundussektoris on tavapärane siduda palk tulemustasuga, mistõttu on pakutavad palgavahemikud ka keskmisest märgatavalt laiemad.</span></p> <p>Ehitussektoris olid populaarsete ametikohtade võrdluses kõrgeimad palgapakkumised objektijuhtidele suunatud tööpakkumistes (keskmiselt 2600–2850 eurot). Ehitajatele pakutav töötasu oli 1750–2850 eurot ja keevitajatel 1950–2500 eurot. Ehitussektori palgapakkumisi mõjutavad ka välismaiste tööandjate konkureerivad tööpakkumised, mis tõstavad pakutava palga ülempiiri.</p> <p>2000 euro piiri ületasid veel ka autoremondilukkseppadele (1750–2450 eurot), müügispetsialistidele (1400–2400 eurot), elektrikutele (1700–2250 eurot), raamatupidajatele (1900–2200 eurot), õdedele (1750–2200 eurot) ja turundusspetsialistidele (1700–2150 eurot) pakutavad palgad.</p> <p>Õpetajatele suunatud palgapakkumised olid keskmiselt 1650–1800 eurot ja kerkisid populaarsete ametikohtade võrdluses aastaga kõige kiiremini (+20%). Kõrgeimad õpetajatele suunatud palgapakkumised ületasid 2600 euro piiri (2625 eurot). <span style="background-color: transparent;">Kokkadele suunatud palgapakkumised olid tänavu keskmiselt 1350–1700 eurot, kontoriassistentidel 1300–1700 eurot, tõstukijuhtidel 1350–1650 eurot, kulleritel 1300–1600 eurot ning kauba komplekteerijatel ja tootmistöölistel 1200–1600 eurot.</span></p> <h3><strong>Palgapakkumine on avalik 36% tööpakkumistest</strong></h3> <p>Kui Lätis ja Leedus on pea kõik tööpakkumised avaliku palgaga (seadusest tulenev nõue), siis Eestis avalikustatakse palk 36% tööpakkumistest. Kerget trendimuutust on siiski märgata ka siin – näiteks 2019. aasta samal ajal oli avaliku palgaga tööpakkumiste osakaal 28%. Hetkel leidub cvkeskus.ee lehel pisut üle 1000 avaliku palgaga tööpakkumise.</p> <p>Kõige julgemalt on viimastel kuudel palka näidatud haridussektori tööpakkumistes, kus palgapakkumine oli avalik 61% kuulutustest. Keskmisest enam lisasid tööandjad avaliku palgapakkumise ka transpordi- (55%), korrakaitse- (54%), pangandus- (54%) ning tööstus- ja tootmissektori tööpakkumistele (54%).</p> <p>CVKeskus.ee andmed näitavad, et avaliku palgaga tööpakkumistele kandideeritakse keskmiselt 63% rohkem kui sellistele, kus palganumber on jäetud saladuseks.</p> <p>Palgavõrdluse statistika pärineb 11 471 avaliku palgaga tööpakkumisest, mis tänavu Eesti suurimas tööportaalis cvkeskus.ee avaldatud on.</p> <p><strong>TABEL: Palgapakkumised avaliku palgaga tööpakkumistes.</strong></p> <table border="0" class="table table bordered" style="width: 604px;" cellspacing="0" cellpadding="0"> <tbody> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302"><strong>Amet</strong><br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142"><strong>Pakutav brutopalk alates (keskmine)</strong><br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161"><strong>Pakutav brutopalk kuni (keskmine)</strong><br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">IT-tippspetsialist<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">3250 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">4700 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Arst<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">3500 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">3850 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Müügijuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">2050 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">3700 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Tootmisjuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">2250 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">3350 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Turundusjuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">2050 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">3000 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Objektijuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">2600 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2850 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Ehitaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1750 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2850 €<br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Keevitaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1950 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2500 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Autoremondilukksepp<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1750 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2450 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Müügiesindaja/-spetsialist<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1400 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2400 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Elektrik<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1700 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2250 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Raamatupidaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1900 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2200 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Õde<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1750 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2200 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Turundusspetsialist<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1700 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">2150 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Õpetaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1650 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1800 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Kokk<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1350 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1700 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Assistent (kontoritöötaja)<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1300 €<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1700 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Tõstukijuht<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1350 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1650 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Kuller<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1300 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1600 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Kauba komplekteerija<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1200 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1600 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Tootmistööline<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1200 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1600 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Pagar<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1200 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1450 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Klienditeenindaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">1050 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1300 € <br /><br /></td> </tr> <tr> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="302">Puhastusteenindaja<br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="142">950 € <br /><br /></td> <td valign="top" nowrap="nowrap" width="161">1150 € <br /><br /></td> </tr> </tbody> </table></div> 2023-09-22T13:08:57+03:00 2023-09-22T13:08:57+03:00 https://www.rup.ee/uudised/tooturg/tooturu-uuring-alla-2200-eurone-palk-tootajaid-enam-ei-rahulda Marju [email protected]

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/9af731f16606246edc0f82c06092fe90_M.jpg" alt="Töötasuga rahulolematud töötajad vaatavad ka aktiivsemalt tööturul ringi ja neid on konkureerivatel tööandjatel kergem enda juurde üle meelitada." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Kui mullu piisas 1921-eurosest brutopalgast, et töötajad oleksid oma palgaga rahul, siis tänavu on vaja selleks teenida 340 eurot rohkem ehk 2261 eurot, näitab CVkeskuse ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuring.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Uuringust selgus, et oma põhipalgaga on rahul 37 protsenti töötajatest ning täpselt sama palju on ka põhipalgaga rahulolematuid.</p> <p>2021. aastaga võrreldes on rahulolevate töötajate osatähtsus vähenenud ja rahulolematute osakaal suurenenud, kuid 2022. aastaga võrreldes palgaga rahulolu muutunud ei ole.</p> <p>Märgatavalt on aga kasvanud põhipalga summad, millega rahul ollakse. Oma põhipalgaga täiesti rahul olevad töötajad teenisid keskmiselt 2661 eurot ja pigem rahul olevad töötajad 2261 eurot ehk üle 16 protsenti rohkem kui möödunud aastal.</p> <p> Töötajad, kes ei olnud oma põhipalgaga üldse rahul, teenisid keskmiselt 1289-eurost brutotöötasu, eelmisel aastal oli näitaja 1199 eurot.</p> <p>"Töötasuga rahulolu sõltub nii töötasu suurusest ja toimetulekust kui ka sellest, kas töötaja peab oma töötasu õiglaseks, konkurentsivõimeliseks ja motiveerivaks," selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul sõltub ka ametist, millise palgaga toime tullakse ja rahul ollakse. "Näiteks lihttöölised ja klienditeenindajad on rahul ka veidi üle 1200-eurose brutopalgaga, tippspetsialistid aga pea 2600 euroga," märkis Seeder. </p> <p>Uuringust joonistub veel välja, et 53 protsendi töötajate hinnangul ei sõltu nende töötasu tööpanusest. See aga mõjutab samuti töötajate rahulolu töötasuga. Töötasuga rahulolematud töötajad vaatavad ka aktiivsemalt tööturul ringi ja neid on konkureerivatel tööandjatel kergem enda juurde üle meelitada.</p> <p>"Samas ei tähenda töötasuga rahulolu alati seda, et töötaja ei ole töökohavahetusest üldse huvitatud – uuringu tulemused näitavad, et iga viies töötasuga rahulolev töötaja on sageli mõelnud töökohavahetusest," selgitas CVkeskuse värbamisosakonna juht Grete Adler. Ta lisas, et tihti ajendavad tööd vahetama lisaks palgale ka rahulolematus juhtimiskvaliteediga, kehv läbisaamine vahetu juhiga või vähesed arenguvõimalused.</p> <p>Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVkeskus korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Kevadel korraldatud küsitluses osales 10 532 töövõtjat üle Eesti.</p></div>

<div class="K2FeedImage"><img src="https://www.rup.ee/media/k2/items/cache/9af731f16606246edc0f82c06092fe90_M.jpg" alt="Töötasuga rahulolematud töötajad vaatavad ka aktiivsemalt tööturul ringi ja neid on konkureerivatel tööandjatel kergem enda juurde üle meelitada." /></div><div class="K2FeedIntroText"><p>Kui mullu piisas 1921-eurosest brutopalgast, et töötajad oleksid oma palgaga rahul, siis tänavu on vaja selleks teenida 340 eurot rohkem ehk 2261 eurot, näitab CVkeskuse ja Palgainfo Agentuuri korraldatud tööturu-uuring.</p> </div><div class="K2FeedFullText"> <p>Uuringust selgus, et oma põhipalgaga on rahul 37 protsenti töötajatest ning täpselt sama palju on ka põhipalgaga rahulolematuid.</p> <p>2021. aastaga võrreldes on rahulolevate töötajate osatähtsus vähenenud ja rahulolematute osakaal suurenenud, kuid 2022. aastaga võrreldes palgaga rahulolu muutunud ei ole.</p> <p>Märgatavalt on aga kasvanud põhipalga summad, millega rahul ollakse. Oma põhipalgaga täiesti rahul olevad töötajad teenisid keskmiselt 2661 eurot ja pigem rahul olevad töötajad 2261 eurot ehk üle 16 protsenti rohkem kui möödunud aastal.</p> <p> Töötajad, kes ei olnud oma põhipalgaga üldse rahul, teenisid keskmiselt 1289-eurost brutotöötasu, eelmisel aastal oli näitaja 1199 eurot.</p> <p>"Töötasuga rahulolu sõltub nii töötasu suurusest ja toimetulekust kui ka sellest, kas töötaja peab oma töötasu õiglaseks, konkurentsivõimeliseks ja motiveerivaks," selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul sõltub ka ametist, millise palgaga toime tullakse ja rahul ollakse. "Näiteks lihttöölised ja klienditeenindajad on rahul ka veidi üle 1200-eurose brutopalgaga, tippspetsialistid aga pea 2600 euroga," märkis Seeder. </p> <p>Uuringust joonistub veel välja, et 53 protsendi töötajate hinnangul ei sõltu nende töötasu tööpanusest. See aga mõjutab samuti töötajate rahulolu töötasuga. Töötasuga rahulolematud töötajad vaatavad ka aktiivsemalt tööturul ringi ja neid on konkureerivatel tööandjatel kergem enda juurde üle meelitada.</p> <p>"Samas ei tähenda töötasuga rahulolu alati seda, et töötaja ei ole töökohavahetusest üldse huvitatud – uuringu tulemused näitavad, et iga viies töötasuga rahulolev töötaja on sageli mõelnud töökohavahetusest," selgitas CVkeskuse värbamisosakonna juht Grete Adler. Ta lisas, et tihti ajendavad tööd vahetama lisaks palgale ka rahulolematus juhtimiskvaliteediga, kehv läbisaamine vahetu juhiga või vähesed arenguvõimalused.</p> <p>Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVkeskus korraldavad kaks korda aastas üle-eestilist tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. Kevadel korraldatud küsitluses osales 10 532 töövõtjat üle Eesti.</p></div>