Uuest aastast rakenduvad mitmed raamatupidamisreeglite muudatused, sealhulgas käibemaksukäsitlus ja rendilepingute kajastamine.

Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.

Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

Kuigi planeerimise ja eesmärkide seadmisega tegeletakse nii pikas perspektiivis kui ka igakuiselt või vähemalt kvartaalselt, muutub see küsimus juhtkonnas eriti aktuaalseks ajal, kui on vaja välja töötada ja kinnitada järgmise aasta eesmärgid ja tegevuskavad. Strateegilise planeerimisega on väga tihedalt seotud ka eelarvestamine. Seeläbi on organisatsiooni arenguprotsessis otsene roll ka raamatupidajatel ja finantsistidel.

Riigi Teatajas avaldati töötuskindlustuse seaduse muudatus, mis tagab, et koondatud töötajal on võimalik saada töötuskindlustuse seaduses ette nähtud kindlustushüvitist ka siis, kui tema tööandja ei ole esitanud töötukassale avaldust.